9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka esimesed kõhtjalgsete esindajad. 10.Mis toimus siluris? Siluris tekkis palju uusi selgrootuid loomi ja perekondi. Tekkisid ka soontaimed ja kõhrkalad. Soontaimed olid hilisematele maismaaloomadele toidubaasiks. Kaladel hakkasid arenema lõuad ja ka uimed, mis muutis nende liikumisvõimet paremaks.
PKI MAG 423 Tartu 2014 Kreeka keeles tähendab φυτόν (fütos) taime ja πλαγκτός (planktos) ekslevat või triivivat, mis annab kokku ekslev või triiviv taim. Fütoplanktoni osatähtsus maailmameres seisneb selle fotosünteesimise võimes, mille käigus toodetakse ligilähedaselt pool, kogu aastasest maakera esmasest orgaanilise aine biomassist. Taimne plankton on peamiselt toidubaasiks madlamal troofilisel astmel asuvatele organismidele, kellest toituvad kõrgemal toiduahelas olevad organismid, mõjutades seega kogu vee- elustikku. Niimoodi määrab fütoplankton maailma ookeanide kalasaagikuse ülemise piiri ja sealse ökosüsteemi funktsioneerimise. Eelnevat arvestades tuleks fütoplanktoni vähenemis trendi ookeanides tõsiselt võtta, sest selle biotoobiks on õhuke eufootiline, pinnapealne veekiht, kuhu ei mahu iseäranis palju isendeid elama.
(kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme (jooksvaid ja roomavaid) · vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja
mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka loetakse eukarüootsed protistid kui ka mõned eeltuumsed pärisbakterid ja arhebakterid. Arvuliselt on kõige olulisemad fütoplanktoni rühmad ränivetikad, tsüanobakterid ja dinoflagellaadid. (3) 3 Fütoplankton. (6) 2.1 Veeõitsengud
metsa uuendamist ja uuenemist. Lumekahjustused võivad olla ulatuslikud rohke lumega talvedel okaspuunoorendikes, kus puud on pikad ja peenikesed. Märg raske lumi oma suure raskusega teeb siin ulatuslikke kahjustusi tüvede murdumisega võrades või võrade all. Paksu lumekatte korral on märjad mullad selle all külmumata ja paks lumi võib peeni pikki puid, eriti kuuski, pikali heita. Põlengu- ja põuajärgsed putukarüüsted tekivad tulest ja põuast nõrgestatud puudele, mis on heaks toidubaasiks just üraskiliikidele. Sõraliste söömakahjustused on pidevad ja selle suurenemine on sujuv, kui sõraliste arvukus suureneb seda ei saa liigitada häiringute hulka. Häiringulaadsed on aga mitme hiireliigi massilised tüvekeste koore söömiskahjustused noortel puudel, mis korduvad plahvatuslikel ,,hiireaastatel" nii meil kui eriti Soomes. Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel
kuna haava kaudu nakatub puu seenhaigustesse ja nõrgestatud puid asustavad putukkahjurid. Enamasti murdub põdra kahjustatud kuusk aastate pärast tüvemädaniku tõttu tormis. Mänd on veidi vastupidavam. Puude koorimise vältimiseks on soovitatud tüvesid kraapida (seejuures kambiumi vigastamata) vaiguerituse soodustamiseks. Vaigutatud puud põder ei taha, sest vaik on mõru. Eestis oleks sellise meetodi kasutamine mõeldav just kallimate okaspuu võõrliikide korral. Põdra toidubaasiks on võsastunud endised karja- ja heinamaad, kus kasvab paju. Selliseid alasid saab rakendada põtrade söödapõlluna, kui pajusid igal aastal tagasi niita. Kui sinna lähedusse rajada ka soolak, saab põdra metsakultuuridest eemale meelitada. Suurte raiemahtude ning metsamaa taasmetsastamata jätmise tõttu kasvab ka raielankidel põdrale toiduks piisavalt lehtpuuvõsa. Talvel võib ka spetsiaalselt ulukite jaoks puid langetada. Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi või haaba
suurenevad ja muutuvad roheliseks, mõnedel jäävad maa sisse ja on toidubaasiks idule) Aerenhüüm – suurte Veealustes elundites, rakuvaheruumidega õhu- ja hingamisjuurtes TUGIKUDE Kollenhüüm koosneb Noortes telgelundites, ebaühtlaselt paksenenud (mitte lehtedes Annab taimevarrele
annaabi.ee 
