Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toiduahelatele" - 5 õppematerjali

Süsinikuringe-Lämmastikuringe
1
doc

Süsinikuringe. Lämmastikuringe.

Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa ­ FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt ­ hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%., ookeanides, mullas, maismaataimedes, mereorganismides. Fossiilsete kütuste põletamisel, sisepõlemismootoriga autod. -- ( fotokeemilise sudu teke, osoon)

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS
34
docx

AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS

inimressurss on piiratud. Praegust olukorda ravimijäätmete käitlemisel hindab autor heaks aga soovib näha selle tegevusi selle paremaks muutmise suunas. Jäätmeteke inimese kohta on Eestis väga suur ja paljud jäätmed pääsevad ühel või teisel moel keskkonda. Ravimijääkide osakaal oma hulgalt on selles küll väike ent väga keskkonnaohtlik. Väga palju sellest jõuab meie põhja- ja pinnavette ning on ohuks erinevatele toiduahelatele. Palju sellest jõuab ringiga tagasi inimese enda toidulauale. 28 Suure panuse saab keskkonnaohutuse tõstmisse panna läbi hariduse. Koolides tuleb samuti käsitleda teemasid, kuidas erinevate jäätmetega toimida nii, et need ei kahjustaks meid ümbritsevat keskkonda. Erinevad teemapäevad ning õpitoad on siinkohal ainult teretulnud. 29 KOKKUVÕTE

Meditsiin → Meditsiinijäätmete...
4 allalaadimist
Biogeograafia
34
docx

Biogeograafia

Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. · Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m) o Hadaal (alates 6000m) · Valgustsoonid: o Valgus- ehk eufootiline tsoon (kuni ~100m) o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste ­ fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid ­ zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad ­ selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad ­ heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad.

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

karjakasvatust, astustustihedust jne 32. SELGITAB SKEEMI ABIL LÄMMASTIKU- JA SÜSINIKURINGET; Süsinikuringe- 99% Maal olevast süsinikust on koondunud maakoore ülaossa, aga aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Süsinikuringe kujutab endast süsiniku ringlust erinevate sfääride vahel. Atmosfäärist seotakse süsinikku fotosünteesi käigus. Taimed ühtlasi sidudes süsinikku toodavad orgaanilisi aineid ja panevad aluse toiduahelatele. Vastupidine protsess on hingamine, mille käigus vabaneb süsihappegaas. Maismaal seotakse taimede poolt aastas keskmiselt 1,4*109 tonni süsiniku rohkem, kui vabaneb hingamise käigus. Ookeanis seotakse 2*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb, millest veel 0,2*109 tonni settib merepõhja. Seega aastas seotakse keskmiselt 3,4*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb hingamisel. Asja tasakaalustavad vulkaanipursked, mis paiskavad atmosfääri suurtes kogustes süsinikku. Inimene oma

Geograafia → Geograafia
387 allalaadimist
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Evolutsioonilised muutused (10 astmel 4 kuni 10 astmel 6 aastat). IV Biomassi muutused- valdavad biomassi muutused tulevad produtsentidest ehk fotosünteesivatest taimedest ja biomassi määravateks teguriteks on vee kättesaadavus ja temperatuuri vahemik, valgustustingimuse ja mineraalne toitumine. Kehtib ökoloogilise tasakaalu printsiip- juurde lisanduv biomass on ajaühikus võrdne väljalangeva biomassiga. Riigieksam: keskendub valdav osa toiduahelatele, toiduvõrgustikele ja troofilistele tasemetele. Riigieksam ei ole lasnud teha ökoloogilisi arvutusülesandeid. Ökoloogilised lokaal ja globaal probleemid. Tabel 11. Lokaalse tasandi (tasand Tartu) globaalprobleemi Probleem Kahju Võimalused lahenduseks Prügi 1.) Prügireostus, eriti ohtlik, kui 1.) võimalus jäätmeid tasuta sellega kaasneb jääkreostus

Bioloogia → Bioloogia
223 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun