Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega – teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid, tekkisid oma keeled ja kombed, hiljem ka riigid. Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse – eri hõimud, rahvused hakkasid omavahel suhtlema, neil tekkis vajadus teiste rahvuste järgi. Need olid esimesed multikultuursuse tunnused. Jupphaaval saadi teada teiste rahvaste töömeetoditest, tegevustest ja prooviti seda kõike enda kasuks kasutada. Multikultuursuse arengus on süüdi rändeid mõjutavad sõjad, näljad, parema elu otsingud kui ka lihtsalt huvi uute kultuuride ning riikide vastu. Mujale elama asudes aga säilitatakse nii mõnedki harjumused, mis endises elukohas tavaks olid. Inimesed nende ümber tundsid sell...
Kõik need omadused kokku moodustasid rüütellikkuse. Halvima omadusena, mis olid kujunenud nende omaduste vastandina oli reeturlikkus. Seetõttu kujunes välja suhtumine, et kangelaslik surm on igaljuhul parem kui argpüksilik põgenemine. Samas tehti sõdides selliseid tegusid mida rüütellikuse alla liigitada ei saa. Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade mahapõletamine ja kõik selline kuulus võitjate õigustesse ning tapeti ka hoolimatult. Sõjas tohiti kasutada kõiki vahendeid et vastane alistada, selle osas õigus- ja väärtuskoodeks ei seadnud piiranguid. Kokkuvõtvalt pidi olema tõeline rüütel heade kommetega,vapper ja ustav. Ta pidi olema valmis kaitsma nõrgemaid ning andma kasvõi oma elu oma isanda eest. Rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida elueest. Au solvamise eest oli lubatud ka tappa. Tihti peeti rüütlitevahelisi võitlusi ehk turniire. Rüütliks ei saadud niisama, rüütliks kasvati. Rüütli seisus
teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid, tekkisid oma keeled ja kombed, hiljem ka riigid. Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse eri hõimud, rahvused
1688 Võimult likvideeriti James II, kuulus revolutsioon 1689 Bill of Rights e Õiguste bill Ameerika Ühendriikide iseseisvumine USA kujunes Inglismaa kolooniate alusel. Kujunes välja 13 kolooniat idarannikul, kus elanike arv 18.sajandiks oli 2,5 miljonit. Võim kuulus Inglise kuningale, kuid kohapeal esindas teda kuberner. 1774 toimus Philadeplhias Kontinentaalkongress, kus taheti ameeriklaste elu parandada, sest neile kehtestati mõttetud piirangud ja maksud( nt tohiti tarbida ainult Briti kolooniate teed). 1775 algas Iseseisvussõda. Ameerika sõjaväe ülemjuhatajaks sai G. Washington. 4. juulil 1776 kirjutati alla Iseseisvusdeklaratsioonile, millega sai USA iseseisvaks. Sõja lõpetas 1783 sõlmitud Pariisi rahuleping, millega tunnustasid inglased ameerika kolooniate sõltumatust. Esialgu tegid kolooniad omavahel koostööd, kuid hiljem jätkasid igaüks eraldi. Kuna välisvaenlasest lähtuv oht oli väga suur, taheti luau ühtset riiki. 1787
annaabi.ee 
