sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja arvutimängude kangelased. Kui last kodus füüsiliselt karistatakse või ema isa omavahel kaklevad või tema lemmik näitleja on kehastunud kurikaelaks, kes lahendab probleeme rusikatega, võibki laps arvata, et selline probleemide lahendamise viis on normaalne ja sõnadega polegi võimalik asju lahendada.
Mitmed uurijad on pidanud naiste-tütarlaste agressiivsust nii leebe või olematuna, et seda ei vaevutud võtma uurimusobjektiks. Ka enamiku vastavate testide küsimused on läbi aegade seatud nii, et meeste-poiste tüüpilised agressiooniviisid kerkivad uurimustes selgemalt esile. Testid ja küsitlused on peaasjalikult mõõtnud otsest, ründavat agressiivsust. Nii vaadeldakse laste puhul füüsilise vägivalla märke nagu togimist, rüselemist, löömist, teistelt asjade võtmist, samuti tülinorimist, süüdistamist, karjumist, norimist jms. Seda on palju kergem märgata kui peenetundelisemate ja kaudsemate agressiivsusvahendite kasutamist, mis on aga omased eeskätt naistele ja tütarlastele. Kaudne agressioon See on valdkond, kus naised ja eriti tütarlapsed osutavad rohkem agressiivsust kui poisid ja mehed. Selle all peetakse silmas agressiooni objekti haavamist, kuid tema vastu ei suunata
Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt
- Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged. Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi. - Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, ,,pommiti", noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud. - Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll. - Esines ikka: togimist, jala taha panemist, mõnitamist, kuid mitte eriti palju. Tundub, et oli seda vähem, kui praegu, samas võib ka olla, et praegu räägitakse sellest rohkem. Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda! - Oli kohustuslik. Sain kanda kolme erinevat koolivormi. Algklassides oli sinine pihikseelik, põhikoolis teksaseelik, keskkoolis volditud ruuduline seelik. - Minu kooliajal oli kohustuslik, alles keskkoolis muutus mõnevõrra vabamaks
avaldatud konverentsi materjalide kogumikus (Lastekaitse Liit 2001). Küsitleti 2255 põhikoolis õppijat 59 klassini, kellest 38,3% olid poisid ja 61,7% tüdrukud. Kristi Kõivu tõlgenduses on vägivalla tähendus õpilastele kolmetahuline: 1. vägivalla väärtushinnanguline iseloom 2. füüsiline teisi inimesi kahjustav käitumine 3. tahtlik psühholoogiline kavatsus teistele inimestele haiget või kahju teha kooliklassis Uurimistulemuste põhjal esines kõige enam: togimist ja tõukamist e. füüsilist vägivalda (46,97% juhtudel) narritamist või pilkamist (39,57% juhtudel) asjade äravõtmist või peitmist (34,10%) 4. asjade pildumist või lõhkumist (22,77%) e. psühholoogilist vägivalda. Kohad, kus vägivald kõige sagedamini aset leidis olid koridorid (25,8%) ja klassiruumid (22,8%). Inimesed, kes õpilaste arvates saavad neid koolikiusamise puhul aidata, olid õpetajad (22,6%) ja klassijuhataja (13,5%) ning lapsevanemad (16,7%).
annaabi.ee 
