Kui isik streikima hakkab, siis see ei pruugi minna nii nagu isik on mõelnud. Eestis on tegemist streigiõigusega, mis on suunatud tööandja vastu, et saavutada järeleandmisi. Tegevus mis ei ole suunatud tööandja vastu, ei ole streik. Meil ei ole individuaalset õigust streikida lõpptulemiks on see et isik võidakse lahti lasta. d) toetusstreigid rahvusvahelisel tasandil toetusstreikide kohta mingit regulatsiooni ei ole. Euroopa riikides on toetusstreigid erinevad. Leedus toetusstreike ei eksisteeri, sest need ei täida streigi eesmärki. Saksamaal toetusstreike on võimalik korraldada, kuid see on seatud kahtluse alla. USA-s ei öelda ka toetusstreikide kohta midagi. Ka Eestis on toetusstreigid problemaatilised. 2004 tehti ettepanek toetusstreikidest loobuda. Kui riigis on toetusstreigi regulatsioon kehtestatud, siis selle kaotamine võimalik ei ole (ILO keelab). Seetõttu kui algusest peale ei ole toetusstreigi regulatsiooni, siis on olukord lihtsam. Toetusstreik muuda
seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning ta kannab vastutust streigiga kaasnenud õiguserikkumiste ja tekitatud kahjude eest. § 17. Töösulu juhtimine Töösulgu juhitakse tööandja poolt määratud korras. § 18. Hoiatus- ja toetusstreigid (1) Töötajatel, nende ühingutel või liitudel on õigus korraldada hoiatusstreike kestusega mitte üle ühe tunni. (2) Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva. (3) Kavandatavast hoiatusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015]
Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Kohus ja töövaidluskomisjon Streigist ja töösulust peab etteteatama, streigil peab olema juht töösulgu juhitakse tööandja poolt määratud korras. Töötajatel, nende ühingutel või liitudel on õigus korraldada hoiatusstreike kestusega mitte üle ühe tunni. (2) Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva. (3) Kavandatavast hoiatus või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord. Osavõtt vabatahtlik. Streigid on keelatud:
lahendamise seadus ei anna õigust esitada streigil poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi (vt ka otsuse p 18). Muid kui tööalaseid nõudmisi võivad ühingud ja liidud esitada oma eesmärkide täitmiseks koosolekutel, miitingutel, tänavarongkäikudel või pikettidel. Toetusstreigi eesmärgiks on solidaarsuse näitamine tööalaseid nõudmisi esitavatele streikivatele töötajatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. See tähendab mh, et toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei keela korraldada toetusstreiki muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks. 13. Ettevõtte ametiühing, mis kuulub ametiühingute liitu, sõlmis tööandjaga töötasukokkulepet sisaldava kollektiivlepingu 05.01.17 kehtivusajaga kuni 30.06.18. Vastava ametiühingute
annaabi.ee 
