2 s s näitab seda kui palju kiirus muutub ajaühikus, seega . Keha liikumise kirjeldamisel kasutatakse tavaliselt punktmassi mõistet. Punktmass on keha mudel, millel pole mõõtmeid, kuid on reaalse keha massiga võrdne mass ja see asub reaalse keha massikeskmes. Massikese on selline punkt, kuhu toetatult jääb keha tasakaalu. Korrapäraste kehade korral langeb massikese kokku geomeetrilise keskpunktiga. Teistel juhtudel tuleb see katseliselt leida, näiteks riputusmeetodil. Selleks tuleb keha nööri abil erinevatest punktidest üles riputada ja joonistada riputuspunktidest vertikaalsed sirged. Sirgete lõikepunkt annabki massikeskme asukoha. s↑t→ v↑t→ Newtoni seadused. Inerts ja inertsus. Resultantjõud. Newtoni II seaduse demonstreerimine. Jõud
3...5 mm. Õhukesed materjalid tuleb eelnevalt kinnitada sobivate vahetükkide vahele ja seejärel koos nendega kinnitada kruustangide vahele (joon. 120a). Õhukeste materjalide viilimisel pinnalt kinnitatakse nad puitklotsidele (joon. 120b). Õhukeste toorikute ja detailide viilimine; a puidust klotsil; b kinnitusklotside abil; c metallnurgiku abil joon. 120 Silinderpinda viilitakse toetatult kruustangide vahel olevale puidust prismale (joon. 121b) Silindriliste pindade viilimine joon. 121 2.8. Avade töötlemine. 2.8.1. Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat
Samas tuleks kasutada ka tekstis väljendatud mõtte ümbersõnastamist. Eriti oluline on see õpiraskustega õpilastele. Tähelepanu arendavad oskused, korrigeerimine: 1. Töölaua korrashoid. Käeulatuses peaks laps hoidma vaid neid materjale, raamatuid, töövahendeid, mis on talle konkreetse ülesande juures vajalikud. 2. Väliste segajate kõrvaldamine. Õppimist soodustavate tingimuste loomine: istumine sirge seljaga, kergelt tooliseljale toetatult, hingamine vaba ja parajalt sügav. 3. Aju töövõime säilitamiseks motoorse tegevuse võimaldamine tunnis (liigutuspausid, liikumismängud). 4. Aja planeerimine ja oma töö korraldamine, alustatud tegevuse lõpuleviimine. 5. Tähelepanu suunavate eelkorralduste järjekindel kasutamine („Kuula!", „Vaata!", „Oota!”) 6. Võimalikult sageli lapse tegevusele sisulise hinnangu (tagasiside) andmine. 7
Mis on aga keha? Füüsikas nimetatakse kõiki objekte kehadeks. Kehaks on näiteks inimene, kuid ka Maa või aatom. Kui on oluline keha kui terviku liikumise uurimine, siis kasutatakse punktmassi mõistet: keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on võrdne keha massiga. Aga kui ikka täpselt tahta teada, missugusele keha punktile vastab punktmassi asukoht, siis tuleb öelda, et see koht on keha massikese (inertsikese, raskuskese). See on niisugune punkt kehas, kuhu toetatult jääb keha tasakaalu. Massikeskme asukohta saab leida riputusmeetodil. 11 Kui keha mõõtmeid on vaja arvestada, siis kasutatakse jäiga keha mudelit: see on keha, mille kuju ja mõõtmed ei muutu. Kui on vaja arvestada ka kuju muutusi, siis kasutatakse absoluutselt elastse või absoluutselt mitteelastse keha mudelit jne. Liikumist kirjeldab trajektoor: joon, mida mööda keha liigub
annaabi.ee 
