Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)
aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise
· on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Mida mõeldakse koolikiusamise all? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)
mõju individuaalsus. Näiteks kirurgiliste operatsioonide tarvis on piisavalt sügavasse hüpnoosi viidavad ainult 10% patsientidest. Tavaliseks valuvaigitamiseks piisab ka kergemast hüpnoosist (S. Kallio, 2004, lk 194). 2. Hüpnoos (kohtus) tunnistuse saamiseks Arvamus, et mälu võib hüpnoosi abil käsitleda nagu vidolinti ja näha selle vahendusel, mis tegelikult juhtus, on täiesti vale (S. Kallio, 2004, lk 168). Selline lähenemine on hüpnoosi toetajaskonnas kaunikesti levinud ning peegeldab tihti tavainimese arusaama hüpnoosist. 2.1. Teoreetiline käsitlus Igasugune arutelu hüpnoosi abil saadud tunnistuse kohta peab algama hüpnoosi defineerimisega. Kahjuks on seda lihtsam öelda kui teha ja definitsioon venib lehekülgede pikkuseks kirjelduseks. E.F. Martina (2004) on vastavat teemat puudutavas 24. alapeatükis andnud ka lühikese definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis toob kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise
missioonitunde teostamiseks võimalik tegutseda kas: 1) individuaalselt või 2) organiseeritult. Kuna individuaalne tegevus on tavaliselt väheefektiivne, siis kasutatakse reeglina organiseeritud vorme: poliitilisi parteisid (erakondi) või poliitilisi liikumisi ja ühendusi. Kuid ühel või teisel viisil on võimalus saada ise primaarsete elementide kaudu aktiivmõjutajaks. Rahva poliitiliselt aktiivne osa võib aga jääda ka kaudseks mõjutajaks partei laiemas toetajaskonnas (alalises või ajutises) või leitakse võimalus osaleda nn lobby tegevuses. Miks üksnes poliitiliselt aktiivne osa rahvast? Kõik ei ole kunagi aktiivsed - N.Liidus ja teistes sotsialismileeri riikides tuntud "99,99(9)%" osavõttu valimistest ja poolthääletamisel saavutati valikuta valimissüsteemi, otsese või kaudse surve (mõjutamise), infosulu ning pealekauba otseste võltsingute teel (vt valimisõiguse põhimõistetest: potentsiaalsed ja tegelikud valijad).
annaabi.ee 
