Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas. Enamik toetajaist on surnud, Beethoven kirub ladvikut. Täielikult kurt, suhtleb ainult kirjalikult. Tervis halvenes iga aastaga maksahaigused, ilmselt põhjustatud alkoholismist, olid sagedased. Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX sümfoonia, Missa solemnise, viimastel eluaastatel ka mõned kvartetid, mis jäid ka tema nn. loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest.
Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise astu. 1773.a. alustasid Uurali e. Jaiki kaskad ülestõusu. Kaskad kasutasid ära legendi tsaar Peeter III imepärasest pääsemisest. Ennast tsaariks kuulutanud Doni kasakas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale, et Peeter III kukutati seepärast, et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidis ta rahva hulgas ka laialdast toetust, vaatamata sellele, et suur osa tema toetajaist teadis, et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutsetes- "manifestides" ja "ukaasides" lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad vabastada isandatest, anda neile maa, metsad ja veed. Ta kutsus ülestõusule ebaseaduslikult troonil istuva Katariina II vastu ja käskis aadlikud kui "talurahva laostajad" kinni võtta, hukata ja üles puua". Ülestõus laienes Uuralimaalt Volgale. Piirati Orenburgi ja Kaasanit, Moskvas kardeti ülestõusnute sissetungi. Tsaariväed osutusid aga tugevamaks
Hiilgavamenugaläinud autorikontsertide rida algas 1813. aasta detsembris VII sümfoonia ja ,,Wellingtoni võidu" esiettekandega. 1814. aasta septembris algas katkematu pidustustegaajalukku läinud Viini kongress.Seeoli Beethovenikuulsuseja majanduslikuedukõrghetk. Aastad 1816-1827: hiline looming. Beethovenit kui vananevatgeeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Enamik ta vanadest aadlisoost toetajaist olid surnudvõi Viinist lahkunudningkunaBeethovenoli palju muretomavennapojaga,tõmbusta ikka enamendasse.Kahekümneaastajooksul oli ta kuulmine pidevalt närgenenudja alates 1818. aastastei aidanudenamka ta sõbraMälzeli konstrueeritudkuuldetorud.Beethovenoli kurt ja suhtlessiitpealepeamiseltkirjalikult. ,,Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise
Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise sanktsiooni prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele vastupaavst Felix V. Uue kirikulõhe tekkimise ohu tõttu kaotas Baseli kirikukogu enamuse oma toetajaist. 1440 loobus vastupaavst Feliks V ametist. 1449 tunnustas Baseli kirikukogu (õigemini selle jäänused) õiget paavsti ja kuulutas kirikukogu laialiminemist. Ferrara-Firenze kirikukogu (1438-1443)1437 käskis paavst Eugenius IV kirikukogu Baselist Ferrarasse ümber tuua, kuna ei suutnud kk. kontrollida. Enamik kk liikmeid keeldus Ferrarasse minemast. 1438 avati Ferrara kirikukogu.1439 tuli kk kokku Firenzes. 1439 võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kuigi mõlema kiriku pead kirjutasid