1. Raamatu autor, Sass Henno, on sündinud 1982. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem Tallinna ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. Töötanud on Henno Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. Teosega ,,Mina olin siin" võitis kirjanik 2005. aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel ,,Elu algab täna", mis esmalt, 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks, lause justkui kinnitab, et ka tema on midagi teinud, kuskil käinud, eksisteerinud. Alapealkiri ,,Esimene arest" on teosel selle pärast, et kogu raamat on kui Rasmuse seletuskiri arestimajast isale. 3
Seetõttu oli ka tema maailiteoste arv suhteliselt väike. Ta võis alustada paljusid maale ja siis need lõpetamata jätta, hoolimata patroonide pealekäimisest. Leonardo nõudis, et tema otsus on, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keelds seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo kujutas oma visanditel inimese anatoomiat, mille tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba. Kindla käega joonistas tae ma ihust eemaldatud loote. Visandeid leidub tema toestest igast inimeast noormehest vanameheni. Ta joonistas hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Ta pidas inimkeha täiuslikuks. Tema joonistus "Vitruviuse inimene" kujutab Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimekehas kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali katab inimene ringi, juid jalad koos ja käed väljasirutatult sobib ta ruutu. Inimkeha sai kõikide asjade mõõduks.
3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide kuju sõltub polüüpide kokkukasvamise iseärasusest ning nende asustusest koloonias. Nad võivad olla erksat värvi ja ebahariliku kujuga ning võivad ka meenutada kõikvõimalikke taimi. Kui korallid surevad, jäävad nende lubiainest toesed merepõhja. Tuhandete aastate jooksul ladestnud toestest moodustuvad rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes ühe sentimeetri pikkune keha, mille ühes otsas on tald ja teises otsas kombitsad ning suuava. Tallaga ta kinnitub taimedele või veealustele esemetele. Kombitsatega püüab ta saaklooma kinni ja halvab ta kõrverakkudega. Seejärel suunab toidu suuavasse, kust see liigub kõheõõnde. Seedimine toimub kehaõõnsuses. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude
bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks. Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Ürgsed algloomad elasid maakeral ennem hulkrakseid organisme. Algloomade toestest on ajajooksul moodustunud settekivimeid, nt lubjakivi- ja kriidilademed. 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Seetõttu peeti neid alles hiljuti taimedeks, nüüd aga arvatakse nad protistide hulka. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Enamik vetikaist kasvab vees.
kujudel suur puudus- nad kõik olid mõeldud vaid eestpoolt vaatamiseks. Revolutsiooniliseks osutus Lysippos, kes lõi oma kujud igalt küljelt vaatamiseks. Esimeseks hellenistlikuks skulptoriks võib pidada Skopast, kelle teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Vaasimaal Kuigi antiiksete kirjanike toestest võib lugeda, et Vana-Kreekas tegeldi ka maalimisega pole kahjuks selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest enam midagi järel. Kreeka maalikunsti on tänapäeval võimalik imetelda üksnes vaasimaalidelt. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks.
annaabi.ee 
