KONTROLLTÖÖ VÕIMLEMINE Milline on rühikas inimene? Nimeta akrobaatilisi elemente (10). Tirel Hundiratas Laskumine silda Seis sillas Tõus sillast Turiseis Spagaat Turilseis Veere turiseisust üle õla vabalt valitud lõppasendisse Kolmiktirel Kirjelda tirel ette ja tirel taha tehnikat. Tirel ette Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükis asetatakse käed ette maha. 2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükist liikumise alustamiseks tuleb keha raskuskese viia tasakaaluasendist välja (puusavöö viiakse toetuspunktist tahapoole). 2. Veere selili, haarata tugevalt säärtest ja tõmmata põlved õlgade juurde. 3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse ü...
kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele. Vigu põhjustab sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Hoolauda tuleb liigutada kord-korralt kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer
Spordiklubi Velar. 3. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid. 4. See on kitsas vahend, millel saab teostada mitmesuguseid tasakaaluharjutusi ja võimlemisega seotud harjutusi nt: toenghüpped, kägarhüpped. 5. Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid? Kasutatakse nt küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse. 6. See on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Sellega sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. See on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. See on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. 7. Neid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks seda eset, mis peavad terve kava vältel olema liikumises
olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele. Vigu põhjustab sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Hoolauda tuleb liigutada kord-korralt kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega
3) kindlustada julgestus maksimaalsete harjutuste sooritamisel, 4) rõhutada lihaste harmoonilist arendamist, 5) kasutada tõstevöösid ja polstreid. - Jõutreeningu koormusi on vaja varieerida päevast päeva ja tsüklist tsüklisse. - Kui valida viis kõige olulisemat lihasgruppi, siis need oleksid: kõhulihased, selja siru- tajad, jala sirutajad, käe sirutajad ja suur rinnalihas. Kui valida ainult kaks jõutesti, siis need võiksid olla jõutõus kangile koos toengusse minekuga ja kükid ühel jalal. - Jõuharjutuste sooritamisel võib kasutada super-, tri- ja gigantseeriaid. KIIRUS Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kehaliste harjutuste sooritamisel puututakse eelkõige kokku kiirusvõimete kompleksse rakendamisega. Seepärast tundub olulisem terviklike liigutuslike tegevuste kiirus, mitte kiiruse avaldumise elementaarsete vormide (reaktsioonikiirus, üksikliigutuse kiirus, liigutuste sagedus) tase