• ÕHULENNUEELNE FFAS z 38 % LENNUFAAS: • õHULENNU ALGFAAS • ÕHULENNU FAAS • ÕHULENNU LõPPFAAS KÕNNI EFEKTIIVSUS SÕLTUB: • Tugifaasi stabiilsusest • Tsükli pikkusest ja adekvaatsusest LIHASTÖÖ KÕNNIL GLUTEUS MEDIUS : z Stabiliseerib puusa ekstsentrilise liigutustegevus juures vältide vaagna vastaspoole allalangemist jäseme üksikfaasi ajal z Toimib adekvaatselt 4 aastaselt GLUTEUS MAXIMUS : z Kontsentirline lihastöö toefaasi alguses keharaskuse siirdamisel ja lennufaasis puusa flektsiooni vähendamine algkontakti tasemele z Toimib adekvaatselt 3 aastaselt MEDIAALSED HAMSTRINGID : z Aitavad keharaskuse siirdamisel üle keharaskust kandva jala (kontsentriliselt) ja toimivad ekstsentriliselt jäseme lennufaasis valmistades ette algkontakti taset z Adekvaatne 2 aastaselt VASTUS MEDIALIS z Ekstentriline kontraktsioon toefaasi alguses ja valmistab ette jäset täistallatoetuseks lennu lõppfaasis
Jooks läheb oluliselt lihtsamaks, kui hüppeliigesest kallutada keha ettepoole. Edasi liikumine toimub puusast Keha sirgjoonelist liikumist segavaid liigutusi ei esine - Ei ole paremale- vasakule kõikumisi ega liiga hüplevat liikumist Sammupikkus Sääreluu ja vertikaaltelje vaheline nurk, hetkel kui jalg puudutab maad, peab olema minimaalne Ära tõsta varbaid! - Hüppeliiges jääb vahetult enne toefaasi maaga paraleelseks. Pigem sammusagedus tihedamaks kui samm pikemaks! Treening meetodid: Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel. Gunder Hägg leiutas sõidumängu (fartlek), mis koosnes vahelduvas tempos maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 meetrit
a) haare peopesaga b) sfääriline haare c) võtmekujuline haare d) kääridekujuline haare *Millise kiirusega käimise korral.....pinnal tehtav tööhulk on mini..... a) 3 km/h b) 4 km/h c) 5 km/h d) 6 km/h *Oletame, et hoiate väljasirutatud käes 1kg raskust 2 min. Kas deltalihase EMG sagedus hoidmise vältel: a) suureneb b) väheneb c) ei muutu d) võib nii suureneda kui ka väheneda. Mitu protsenti moodustab kõnni toefaasi kestus normaalsel kõnnil ühe sammutsükli kestusest a) 40 b) 50 c) 60 d) 70 Milline väide iseloomustab isokineetilist dünamomeetrit? a) lihastes tekkiv pinge võrdub välise pingega b) luukangide liikumine toimub konstantse nurkkiirusega c) mida väiksem on liikumise nurkkiirus seda väiksem on väline vastupanu d) luukangide liikumist ei toimu Lihase omavõnkesagedus v iseloomustab lihase a) elastsust b) kontraktsiooni võimet c) toonust
kontrjõu ja a välisjõudude rakendumise efektiivsust liigutusteg erinevates faasides (kasut dünamomeetria ja dünamograafia, ergomeetria). Elektomüograafiline analüüs seisneb töötavate lihaste topograafia määramises H-te sooritamisel, seadmed võimaldavad registreerida lihaste aktiivsust vahetult sportlike harjutuste sooritamise ajal. Biomehhaanilised: · Dünamomeetrilised platvormil: Kõnni toefaasi määramine, Käimise ja jooksmise biomehhaaniline analüüs, Kannakõõluses tekkiva jõu määramine dünamomeetrilisel platvormil üleshüpped. · Dünamomeeteria (isomeetriline ja isokineetiline) meetodit kasut lihaste isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimisel, lihasvastupidavuse uurimisel, lihaste kontrakstiooniliste omaduste uurimisel (õlavarre kakspealihase, reie-nelipealihase jõudu).
tibiaalnärvi neuropaatia korral) põhjustab ebastabiilsust keharaskuse kandmisel jala eesmisele osale, suuremat hüppeliigese dorsaalfleksiooni ning suuremat põlve fleksiooni. Lisaks väheneb vigastatud jala toeperioodi kestvus ning vastasjala sammupikkus. Sääre kolmpealihase jõu langusest tingituna, suureneb reie nelipealihase funktsioon, mis omakorda põhjustab põlve ebastabiilsust ning kõnnikiiruse langust. Sellise häire korral toimub maksimaalne hüppeliigese dorsaalfleksioon jala toefaasi vertikaalmomendil just enne seda kui kand eemaldub põrandast. Kõnni hindaja peab jälgima, kas kanna eemaldumise ajal toimub piisavalt plantaarfleksiooni või mitte. Kõnni hindamine Patsiendi kõnni hindamine peab sisaldama ka alajäsemete hindamist. Oluline on meeles pidada et, pea, kaela, lülisamba rinna- ja nimmepiirkond mõjutavad kõndi isegi siis, kui ei esine patoloogiat alajäsemetes. Hindaja peab märkama keha iga segmendi funktsiooni ning
annaabi.ee 
