★ Maksimaalne jooksukiirus ★ Jooksusammu pikkus- 1,24- 1,29 x jooksja pikkus ★ Jooksusammu sagedus ★ Kontaktiaeg ★ Õhulennu aeg NT: 30-60m 60-80m 80-100m U. Bolt 9,58 1,67 1,61 1,66 jooksusamm: 1,41 1,32 jooksusammu sagedus : 4,69 kontaktiaeg: tasemel jooksjal 0,100 sek. Mida väiksem kontaktiaeg, seda suurem sammusagedus. Olulised momendid jooksutehnika analüüsimiseks Toefaas - ● jälgida “laetud” pöia kokkupuudet rajaga, ● hoojala reis on jõudnud toejala kõrvale, ● käed on jõudnud kere joonele, pöid otse enda alla, mitte kõrvale, ● jooksuasend kõrge, nurgad tugijala põlves ja puusas suured (140-145), ● tugijala säär vertikaalne (90 kraadi raja suhtes), ● kere minimaalne ettekalle (alla 10 kraadi vertikaalist), ● hoojala kand kõrgel tuhara all, hoojala pöid on enda poole võetud. 2
-Maandumine pöial: Kontsentriline töö: sääremarja kolmpealihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarbapainutaja, tagumine sääreluulihas, pikk ja lühike pindluulihas Ekstsentriline töö: sääre eesmine külg Negatiivne – äratõukel toimivad samad lihased = kontraktsioonile järgneb kontraktsioon, võimalik efektiivne töö vaid tugeva lihaskonnaga inimestel, nõrgem äratõuge Poistiivne – pehmem maandumine, pikem samm 2) Toefaas - maandumisel peamiseks amortiseerijaks reie-nelipealihas, raskusjõule allajääv töö (ekstsentriline); Põlveliigese painutus: Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas Ekstsentriline: reie-nelipealihas Hüppeliigese sirutus (maandumisel sirutub jalg e. säär liigub jala poole): Kontsentriline: sääre eesmised lihased Ekstsentriline: sääre tagumised ja külgmised lihased
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Plantar flexor kõnd Kui taldmised painutajalihased ei ole võimelised teostama oma funktsiooni, on tugevalt mõjutatud põlve- ja hüppeliigese stabiilsus, väheneb või on puudulik kannatõuge, jala toefaas on lühike ning mittevigastatud jala sammupikkus väheneb samuti. M. guadricepsit vältiv kõnd (quadriceps avoidance gait) Kui m. quadriceps femoris on vigastatud (femoraalnärvi neuropaatia, pärsitud refleksid, trauma- 3º deformatsioon), kompenseeritakse kõndi rindkere ja jala distaalse osaga. Hüppeliigese plantaarfleksiooni teostamiseks toimub kompensatoorne kere ettepainutus, mis omakorda põhjustab põlveliigese ülesirutust
annaabi.ee 
