Probleemtooteregister on register, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kus hoitakse ja töödeldakse Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta. Korralik jäätmehooldus tagab puhtama elukeskkonna Eesti elanik tekitab umbes 410 kg (2,6 m3) olmejäätmeid aastas. Kogu Eestis tekib kokku ca 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. Umbes pooled omavalitsused on korraldanud nõuetekohase jäätmekogumisvõrgustiku, mis tähendab, et nende territooriumidel on loodud jäätmetega toimetulekuks vajalikud võimalused. Pooltel omavalitsustel aga korraldatud jäätmevedu puudub hinnanguliselt pole prügiveoga liitunud vähemalt 270 000 elanikku.
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Ohtlikud jäätmed,jäätmehooldus ja hügieen Koostajad:Birgit Pihelgas Laura Kuus Juhendaja: Ülle Mugu 2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2008-2033. Vaadates tagasi Eesti jäätmekäitluse arengule, võib öelda, et olukord on tunduvalt paranenud. Vähenenud on jäätmehulk ning jäätmete korduskasutus on suurenenud. Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi...
· Haldusosakond Veendumused, pühendumused ERP-i on pühendunud töökohtade loomisele ja majanduskasvu tagamisele läbi jäätmehoolduse. ERP-ED fraktsioonile pole jäätmehoolduse kaudu saavutatav keskkonnakaitse mitte ainult eetiline ja poliitiline eesmärk, vaid ka selle sektori tööstuskasvu eeltingimuseks. Kui minevikus vaadeldi keskkonnakaitset kui konkurentsi takistavat faktorit, siis tänapäeval on jäätmehooldus konkurentsitingimustes pigem eeliseks. ERP-ED fraktsioon kaitseb keskkonda, tagades rakendatava, juhitava ja kindlustatud keskkonna kahjustamise alase seadusandluse. ERP-ED fraktsioon on veendunud, et säästev ja ökoloogiliselt tasakaalustatud areng peab olema Euroopa keskkonnapoliitika keskmeks. Sümptomitega võitlemise asemel peaks keskkonnapoliitika ründama nende põhjusi. ERP-ED fraktsioon rõhutab vajadust luua tsentraliseeritud süsteem meditsiinitoodete
koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väheohtlikud jäätmed on oma omadustel inimeste tervisele üldjuhul kahjutud , kuid tulevad looduskeskkonnas tekkivate laguproduktide tõttu eraldi käidelda . Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad
annaabi.ee 
