ILMALIK Rüütlielu idealiseerimine. Anti käitumisjuhendeid Peegeldasid tolleaegset elu Palju seiklusi fantaasiat, armastust Daamikultus Rüütel ei tee kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jne TAGASIPÖÖRDUMINE ÕUKONDA Kui rüütel on daami tujud ja tõotused täitnud või oma vaprust tõestanud, tohib ta kuningas õukonda tagasi...
Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus kujutab ideaalset rüütlit. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema nain...
maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused.
Rüütlikirjandus Sergei Saal Rüütlikirjandus · 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus
15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5
RÜÜTLIKIRJANDU S Iseloomulik: ◦ Prantsusmaalt ◦ Ilmalik ◦ Rahvaluulest lähtuv ◦ Aadliseisusele mõeldud ◦ Armastusteema ◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega tuntud luuletajad ja heliloojad ◦ Säilinud üle 2500 luuleteksti ◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON re...
annaabi.ee 
