Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3. Feodaalkord ja rüütliseisus: feodaalkord, kuidas saadi rüütliks, rüütlieetika. Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks. Rüütlieetika- Ustavus mis jagunes omakorda kogukondlikkus, feodaalne, poliitiline
õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Viieteist aastaselt sai neist rüütli kannupoiss, kes täitis rüütli relvakandja rolli retkedel ning õppis nendel rännakautel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid. Rüütliklöömine rüütliseisusessevastuvõtuks toimus umbes 20 aastaselt. Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu ja vajadusel maksma isanda eest lunaraha. Rüütlieetika lähtus kolmest põhimõttest, milles esiteks oli ustavus. See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi.
· Päritolu - osad feodaalid olid vanadest ülikusuguvõsadest pärinenud vasallid (krahvi tiitel ja hertsogi tiitel). · Sotsiaalne positsioon - mõned feodaalid omasid suuri maid. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? · Seetõttu muutus rüutliseisusesse saamine aina raskemaks. · Kirik hakkas rüütlite tegevust reguleerima, mistõttu pürgisid nad kiriku heakskiidu poole. 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2). · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva. · Ustavus: eelkõige enda isandale. · Heldekäelisus: sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. · Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas
mehelikest meelelahutustest. Posid kasvasid ülesse rüütlite kambas, otsekohe kuulus neile allvsuhetes kindel koht, mis esialgu relvakandjatest kõrgem ei olnud. Poisid kuulusid väeüksusesse, mida üleval pidava isanda kohustuseks oli poisse kasvatada ja lõbustada. Temas sai nagu uus isa, samal ajal kui päris isa poiste mälust kiirelt kustus, kui just ei eeldatud et neist ühel päeval pärija võib saada. Rüütlieetika-Kolm põhimõtet, milles seisnes rüütliseisuse olemus, olid oma loomult täiesti ilmalikud. Esimene neist oli ustavus, jagunes kolmeks peamiseks osaks:kodakondlikuks, feodaalseks ja poliitiliseks. Kuningale kuuluv poliitilise ustavus oli kõige nõrgem, sellest tugevam oli vasalli ja isanda vaheline feodaalne side. Vaieldamatult olid tugevamad siiski sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Rüütelliku sõdalasseisuse tuumaks oli perekond
Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi
annaabi.ee 
