maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkona Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu 5 lademe avamusel. See saarterühm on meres kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud( liigestatuse koefitisent ligi 3 ), eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad nii öelda kaassaared on põhjarannikul Suurk-Tjuka (36 ha) ja Väike-Tjuka(6,5 ha), idas Voosi kurgus Seasaar (4.9 ha). Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid (33,7 ha) ja Hobulaid (75 ha). Vormsi on jäänuk Läänemere liustikuvoolu teel olnud suuremast paekõvikust. Pärast mandrijää ja lainetuse kulutavat toimet on säilinud kõviku tuumik. Nüüdisreljeefis ulatub aluspõhi kesk-lääneosas biohermse Hoitbergi kõrgendiku näol kuni 10,9 m ü.m.p. Kõige suurema aluspõhjapaljandi moodustab ligi 2 km pikkune pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal
Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena. 5 Loomastik Üldiselt ei erine saare loomastik Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade levikule marndrilt Vormsile. Saarel on täheldatud saarel ligi 25 liiki, sealhulgas ka ilves.
Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar. Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar, mis oma keskse kõrgendiga ulatub saare teistest osadest mitu korda kõrgemale. Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks. Vähim kaugus mandrist on 22 km
lastele meeldejäävaks see, et tegemist oli raskete meie õpetasime neid merel kanuutama. ilmaoludega, millega nad vapralt hakkama said. 3-päevane kanuumatk viis meid merele, mille käi- Meres suplemist kasutasid lapsed Kloogarannas gus külastasime-avastasime sellised saari nagu: hoolsasti. Toimusid ka tavapärased laagritegevu- Seasaar, Väike-Tjuka, Suur-Tjuka ja Vormsi. Kogu 46 Noortelaagrite sisuline tegevus tegevus matkal oli laste enda korraldada: laagri- valmistamise ja köögikoristamise toimkond. platsi otsimine ja selle ülesehitamine, lõkkemater- Lõkkematerjali kogumine ja tule tegemine oli jali korjamine ja söögi valmistamine, joogivee reeglina poiste töö
annaabi.ee 
