peaaegu tülli. Olukorra lahendas leitnant kes jagas lisaportsjonid laiali. Siis läksid sõdurid Franz Kemmerichti külastama, kes oli suremas. Müller märkas tema ilusaid saapaid ja tahtis neid omale saada. Õhtul Franz suri ja Paul mõtles, mis kirja ta tema vanematele kirjutab. Müller saigi soovitud saapad. Meeste sekka saadeti veel noorsõdureid, nad pidid kõik ööbima vabrikus. Kat leidis ka toitu. Tjaden ja HimmelstoB läksid omavahel raksu. Tjadenil oli üks haigus- ta oli voodimärgaja. HimmelstoB arvas, et see voodi märgamine tuleb laiskusest ja proovis aidata Tjadenil sellest üle saada, tegelikult tegi ta asja veel hullemaks. Hiljem sai HimmelstoB reameeste käest ,,anonüümselt" peksa. Järgmisel päeval saadeti mehed kaevikut kaevama, kus aga läks sõjaks ja tapeti palju hobuseid. Paul peitis end koos teistega mürsulehtriss. Nad tõmbasid gaasirünnaku tõttu maskid pähe. Mingisugusele nekrutile lendab
palunud just temal oma pojal silm peal hoida, siis pidi Paul ka Kemmerichi surmast teatama). Seega toodi neile väge lisaks. Enamik olid aastates mehed, kuid 25 noorsõdurit rindelähedastst nekrutite õppelaagritest oli suunatud Pauli ja tema kamraadide kompaniisse. Allohvitser Himmelstoß oli üheksanda jao ülem, kes eraelus oli kirjakandja. Teda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks, ja see oli tema uhkus. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti aga Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu tegi Himmelstoß temaga nö ümber kasvatamist. Ükskord oli meestel parajasti veidi vaba aega ja kuna nad teadsid täpselt, millises kõrtsis nende jaoülem igal õhtul käis, siis otsustatigi viimast veidi klobida. Himmelstoß aga ei saanud kunagi teada, kes seda temaga teinud oli.. Järgmisena sureb Haie Westhus, kellele sai saatuslikuks selga saadud tabamus. Need mehed, kes ei hukku lahinguväljal on vaimselt siiski ammu juba surnud
nugasid, relvi ja labidaid. Neil puudusid elukogemused. Sõda õpetab distsipliini, meeskonnatööd, hoolima oma kõrvalolevast inimesest. Sa pidid tegema kõik, et aidata meest enda kõrval. Enne sõtta minekut käidi kasarmus väljaõppel. Kasarmu üheksanda jao ülem oli allohvitser Himmelstof. Teda peeti kõige kurjemaks ja õelamaks inimeseks. Ta tundis ennast uhkelt, kui sai karistada mõnd õppurit. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu Himmelstof teda tihti karistas. Kui poistel ühel õhtul vaba aega oli, siis neil oli väljamõeldud plaan kuidas Himmelstof läbi klobida. Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi läbi, kuid too ei saanud teada kes seda temaga tegi. Pärast Kemmerichi suri järgmisena rindel Haie Westhus, ta sai selga tabamuse. Mehede kes pole veel surma saanud, on vaimselt väga raskes olukorras. Sõda muudab inimest väga palju
nooremad, nad on veel halvema toidu peal, kui meie. Kat kutsub nooruki enda juurde ja annab talle loomalihaga keedetud ube, ja ütleb, et kui järgmine kord tahab saada, siis toogu kaasa sigarit või närimistubakat. Kat on asendamatu ja kõige kavalam. Jõuame armetusse kohta, kus pole midagi, järsku imub Kat, käes leivapäts ja hobuseliha. See on uskumatu, kust ta neid asju välja võlub. Ta hiigelnumber oli kord 4 konservitoosi homaare. Himmelstob tuleb rindele. Tjadenil on ta vastu suur viha, kuna kord üritas ta kasvatada teda. Nimelt on Tjaden voodimärgaja, ja Himmelstob leidis teise samasuguse ja pani nad narisse magama, üks üles, teine alla. Kõige hullem oli alumisel magajal, ja järgmisel päeval toimus vahetus. See ei andnud mingeid tulemusi. Haie on ka meiega liitunud. Temaga elasime üle ühe kauneima päeva kroonus. Himmelstob ei saanud meist jagu, kuna Krop kavatses pärast sõda postkontorisse
annaabi.ee 
