nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine: Tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga. Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias: Enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape ehk kompleksoon II NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused: Astmeline dissotsiatsioon;sõltuvalt pHst 5 vormi lahuseid;lahustub hästi Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant: Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver Arvutatakse tinglik püsivuskonstant,arvutatakse tiitrimiskõvera punktid enne
positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine-tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar). Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias- enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II. Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloon-B. Reageerib metallikatioonidega vahekorras 1:1 Ag+ + Y4- = AgY3- Al3+ + Y4- = AlY- Reageerib praktiliselt kõigi katioonidega, andes tiitrimiseks piisavalt stabiilse kompleksi NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I
positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, millel on vaba elektronpaar. Moodustab kovalentse sideme katiooniga. 33. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Põhineb kompleksi moodustamise reaktsioonidel. Tiitrimismeetod metallikatioonide määramiseks Titrandiks ennekõike amino-polükarboksüülhapped 34. Titrandid kompleksonomeetrias (EDTA, NTA). 35. Aminopolükarboksüülhapete omadused (struktuur, dissotsiatsioon). 36. Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant. 37. Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver. 38. Metallindikaatorid (eriokroom must T, ksülenooloranz jt.). 200 orgaanilist ühendit- orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. MIn + HY = HIn + MY ET-00 - 3- 2- 2- Mureksiid - 2+ +
Lahustades happe puhverlahuses (pH on enamvähem konstantne), siis on HA ja A- suhe määratud pH ja pKa poolt. Aluste tugevust väljendatakse tavaliselt vastava konjugeeritud happe tugevuse kaudu. Mida kõrgem pKa konjugeeritud happel on, seda tugevam on vastav alus. Vahel väljendatakse aluse tugevust ka Kb kaudu: Ka*Kb=Kw=a(H+)*a(OH-). Tiitrida saab mõistlikult happeid pKa-ga alla 6 (vesilahuses) ja aluseid pKa-ga üle 8. Tavalisemad titrandid: aluselised: NaOH, KOH, happelised: HCl, HClO4 ükski neist pole põhiaine omadustega, aluselised kardavad CO2. Põhiained (standardained). Happelised: oblikhape, bensoehape. Aluselised: Na2CO3, booraks. Olulisemad keskkonna omadused HA tasakaalude seisukohast: aine dielektriline läbitavus (dielektriline konstant) ehk võime eraldada laenguid, võime spetsiifiliselt solvateerida katioone (aluselisus), võime spetsiifiliselt solvateerida anioone (happelisus). Keskkonna