Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene päästepaat leiti 58 miili (~93 kilomeetri) kauguselt uppimispaigast, aurik Carpathia poolt. The New York Timesi ajalehes oli Titanicust juttu 75 leheküljel nädala jooksul pärast õnnetust. Faktid ja müüdid Esimene ja ilmselt kõige tuntum müüt on see, et Titanic oli uppumatu. Ilmselgelt ei vastanud see tõele. Veel räägiti, et laeval polnud binokleid, mistõttu ei nähtud jäämägesid varem. See müüt on enamjaolt tõde, kuna kapi võti, kus binokleid hoiti, oli teise ohvitseri David Blairi taskus, kuid ta vahetati viimasel hektel välja.
SOS-raketid. Kuna punast raketti ei leitud või ei olnud seda, siis kasutati valgeid rakette. Siin näeme kolmandat eksimust. SOS-raket on punast värvi ja sellest saadakse kohe aru, et vajatakse abi. Kui kasutatakse teisi värve, siis võidakse tõlgendada seda valesti ja nii juhtus ka siin. ”Caledonia” töötajad arvasid et ”Titanic” pidutseb ja külaliste rõõmusk lastakse rakette ja nii nad jätkasid oma reisi ja eemaldusid uppuvast ”Titanicust”. Ühesõnaga, nad lugesid teadet valesti ja ei saanud aru, et see on SOS appikutse. Telegrafist saatis SOS teate kaugematel olevatele laevadele, kes need kätte sai, kuid olid kahjuks liiga kaugel, et jõuaksid õigeks ajaks appi tulla. ”Titanic” oli suur laev ja mahutas palju inimesi, aga ehitusel ei osatud arvestada sellega, et päästepaate peab olema piisavalt ehk jätkuks kõigile reisijatele. Nii oli „Titanicule“ määratud
katlaruum. Kuigi Murdoch oli jõudnud kõik veetihedad uksed ühe kangilevajutusega sulgeda veel enne, kui ,,Titanic" jäämäega kokku põrkas, ei päästnud see Andrewsi sõnul mitte midagi. ,,Titanicu" põhjaminek oli vaid aja küsimus. ,,Titanicu" radist Phillips hakkas saatma CQD hädasignaali, ,,Titanicu" kutsungit MGY ja laeva koordinaate. Muuseas oli ka ,,Titanic" esimene laev, kes saatis SOS hädasignaali Atlandi ookeanilt. Kuid levihäirete tõttu saadi koordinaatidest valesti aru. ,,Titanicust" 58 miili kaugusel asuva ,,Carpathia" 21- aastane radist Harold Cottam võttis vastu uppuva laeva hädasignaali ja teavitas sellest ,,Carpathia" kaptenit Arthur Henry Rostronit. ,,Carpathia" kapten mobiliseeris laeva meeskonna. Teade jõudis edasi ka maismaale, kogu maailm jälgis pingsalt sündmuste käiku. Teate sai kätte ka sõsarlaev ,,Olympic", kuid ta asus kahjuks 500 miili kaugusel. Kuid mitte ükski teine laev ei olnud nii lähedal, kui too salapärane
Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776. Paljude surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. 1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei. Inimesed kartsid, et nende paadid uputavad suured inimmassid. California eiras hädasignaal, mis asetses Titanicust 10-19 miili kaugusel. Carpathia oli esimene kes leidis päästepaadi 58 miili kauguselt õnnetuspaigast. Aurik Carpathia korjas merest üles kõige suurema hulga pääsenuid, 705 inimest. Nendega jõudis laev New Yorki 18. aprilli hommikul. Peaaegu 1000 perekonnal oli keegi lähedastest laevale jäänud, üle 500 perekonna kaotas ühe liikme. Ehitusvead Titanicu veekindlad vaheseinad olid valmistatud terasest, mis sisaldas liiga palju väävlit ja fosforit
annaabi.ee 
