Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud. Sarnane lugu on treeneritega, kellel ei ole küll nii suurt koormust treenerina võetud, aga siiski teevad seda õhtuti teise töö kõrvalt. Kuigi paljud kindlasti tahaksid, et trennide läbiviimine oleks nende ainuke töökoht. Selle põhjuseks on raha ning treeneri palgast ei ela paraku ära, kui just ei treenita mõnd tippsportlast / -võistkonda. Treeneritele makstakse palk välja stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest). Treener ei saa teha oma tööd hingega ja täieliku pühendumisega, kuna suur koormus langeb teise töö peale. Positiivne samm, mis eesti spordis läbi viidud, on see, et kõikidel spordiklubide treeneritel peab olema ette näidata kutsejvalifikatsiooni tunnistus, et omavalitsuselt pearaha kätte saada.
a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a. Eesti Vabariigi President on Eesti tippsportlast tunnustanud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2006.a. ning Valgetähe I klassi teenetemärgiga 2009.a. Üldandmed • Sünniaeg: 6. mai, 1979 • Sünnikoht: Tallinn • Pikkus: 196 cm • Kaal: 121 kg • Käte siruulatus: 207 cm Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter http://www.team75plus.com http://www.sportlio.com/gerd-kanter/ http://www.esbl.ee/biograafia/Gerd_Kanter Gert Kanter ja Raul Rebane ” Gerd Kanter 15 sammu võiduni” http://www.ohtuleht.ee/index
Samuti käiakse mõndadel ajateenijate soovitatud üritustel. Kes soovi avaldab, saab minna ka kirikusse. 2005. aastal oli Üksik-sidepataljon Eesti Kaitseväe parim väeosa spordis. Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann. Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas. 7 Traditsioonid · Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril. · 21
olla põhjuseks, miks jätkuvad treeningud ei kajastu arengus ega sportlikes tulemustes. 13. Millal võib treeningupausi pidada negatiivseks? Ei ole olemas ühtset ajalist kestust, millest alates võib treeningupausi pidada negatiivseks. See on seletatav treenijate vaheliste erinevuste suure mitmekesisusega. Näiteks mõjub treeningupaus samale sportlasele erinevalt tippvormi ja ettevalmistava perioodi ajal. Analoogseid erinevusi leiab, kui võrrelda tippsportlast algajaga, noori ja vanu, mehi ja naisi, vastupidavate või kiirete lihaskiudude ülekaaluga sportlasi ning erinevate alade harrastajaid. 14. Millised on olulisemad muutused südame-vereringe süsteemis? - Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine. Vere plasma = vere vedel osa - Suureneb südamelöögisagedus - Vähenevad südame löögi- ja minutimaht - Väheneb südame lihasmass 15
seisukohast valitud harrastused võivad jääda kõrvale ja asemele tulevad oma valikud. See kriitiline suhtumine eeldab siiski seda, et lapsele antakse ruumi iseseisvumiseks. Kooliealise vanemad on tavaliselt lähenemas keskeale. Kui neil on palju elamata elu, mida nad nüüd lõpuks kohtavad, pannakse see ebateadlikult lapse õlule. “Kuna minust ei tulnud kunagi tippsportlast…”, “kuna minul ei olnud raha arvutiostuks…” on situatsioonid, kus täiskasvanul tuleb ise toime tulla kriisiga üle kandmata tegemata töid ja saavutamata unelmaid lapsele. Et harrastus oleks kooliealisele isiksuse arengut toetavaks, peab ta lähtuma lapse enda huvist ja soovist sellega tegelda. Harrastusel tuleb toetada lapse andekust rohkelt ja mitmekülgselt ja olla vastav lapse
annaabi.ee 
