2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad 2.4 Linnastumine 3.0 Kasutatud materjalid 2 1.0 Riigi üldiseloomustus Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveits on ka suur pangandusriik. Maailmatuntud on just Sveitsi pangad oma diskreetsuse poolest ja suur osa riigi sissetulekust tulebgi nendest. 1.1 Üldandmed Pindala: 41 285 km2 Rahvaarv: 7 739 100 (2009) Pealinn: Bern 122,658 (2007-12-31) Rahaühik: Frank (CHF) Keeled: Saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud
Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune platoo piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Sveitsi kümme kõrgemat mäge on:
Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,285 km2 Rahvaarv: 7,5 miljonit
kaubamärk. Mikrolülituse topoloogia - Mikrolülituse elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis (pooljuhttoote ühendusskeem). Taimesordid - Aretajaõigused antakse juhul, kui sort on uus, eristatav, ühtlik ja püsiv. Aretajal on õigus panna sordile nimi. Ärinimi - Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Domeeninimi - Interneti aadressi kasutamise reeglid määrab harilikult tippdomeeni valdaja, kuid alati tuleb lähtuda kaubamärgi-, ärinime- ja konkurentsiõigustest. Kõlvatu konkurents - Ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Tähtsamad IO organisatsioonid Rahvusvahelised World Intellectual Property Organization (WIPO)
annaabi.ee 
