.............................................. 6 3 Nafta Nafta koosneb: Süsinikust 82-87% Vesinikust 12-15% Väävlist 1,5% Lämmastikust 0,5% Hapnikust 0,5% Metallid Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine Nafta (kreeka k naphta) koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks:
· tähtsus: vähivastane ja antiosküdatiivne toime · karotenoidid: -karoteen, lükopeen, luteiin · limonoide leidub tsitruseliste koores ja söödavas valges osas, küüslaugus, õlides · isofalvoone leidub sojaubades ja toodetes, kaunviljades; liigtarbimine: sigimatus, arenguprobleemid · resveratroole leidub viinamarjades, punases veinis, maapähklites; aitab ära hoida veresoonte lupjumist, vältida trombide teket, hea ja halva kolesterooli tase · tioole leidub küüslaugus, sibulas, laugulistes; võib parandada ebasoovitavate ainete mürgitustamist, südame tervist, immuunsüsteemi toimimist
mitmesuguse tulemuse. Ettevaatlikul oksüdeerimisel moodustuvad Orgaanilised väävliühendid, tioolid. disulfiidid, tugeva oksüdeerija toimel sulfiin ja sulfoonhapped Väävel paikneb ühises alarühmas hapnikuga, kuid mitte lühikeses vaid Tioole saadakse halogenoalkaanidest pikas perioodis. Hapnikust on ta suurema aatomiga, väiksema CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl elektronegatiivsusega ja suhteliselt madala energiaga d-orbitaalidega, d- orbitaalide osatähtsus pole praegu veel päris selge. SULFIIDID Väävlil on 3 tüüpilist valentsolekut millest tuleb väävli põhiline Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse sulfiidi R1-S-R2 nimetus
väike elektronegatiivsus). Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2- buteen-1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad tiolaate ka leeliste ja oksiididega. Tioolide oksüdeerumine toimub SH rühma väävliaatomi arvel ja võib anda mitmesuguse tulemuse. Ettevaatlikul oksüdeerimisel moodustuvad disulfiidid, tugeva oksüdeerija toimel sulfiin ja sulfoonhapped. Tioole saadakse halogenoalkaanidest CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl Suurima praktilise väärtusega on metaantiool CH3-SH, mida kasutatakse valgurikaste jõusöötade tootmisel metioniini saamiseks. Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii ebameeldiv kui tioolidel. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga sulfooniumisoola. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga
annaabi.ee 
