Mõnede väiksemate uuringute põhjal on näiteks häid tulemusi saavutatud ka ärritunud-soole-sündroomi ravis. Ravihind oli lõppkokkuvõttes ka madalam, kuid lai võrdlev uuring selle kohta veel puudub (H. Lauerma, 2002). 1.3. Hüpnoos psühhiaatrilises ravis Hüpnoosi kasutatakse teatud psühhiaatriliste häirete ravis. Parimaid tulemusi saab siis, kui sümptomite psühhodünaamilised põhjused ei ole sügavad ja häire on põhjustanud suhteliselt värske tingrefleksi (õpitud reageerimine) kujunemine. Peamised hüpnoosi kasutusalad on foobiad, esinemishirm, keskendumis- ja õppimisraskused, traumajärgne stressreaktsioon ja paanikahäired (H. Lauerma, 2002). 1.4. Nahahaigused Hüpnoosi on kasutatud ka nahahaiguste ravis. Ühes uuringus saavutati raviefekt konnasilmade ravis võrreldes platseeboga, samas ka tugev sugestioon osutus tõhusaks. Teises uuringus olid tulemused
o Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga o 1.-5.-aastane-ürginimese areng o algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine o keskmine kooliiga- keskaeg, kristlik kultuur o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse
· Ainult ema rinnapiimast toituval vastsündinul on kõige suurem tõenäosus saada mürgivaba toitu (juhul kui ema oma organismi & rinnapiima kaudu vastsündinut ise teadlikult või tahtmatult ei mürgita) Kõigil muudel juhtudel on vastsündinu poolt mürgise toidu söömise võimalused suuremad. Õpitud komponent mürkide vältimisel · Sageli viidatakse Garcia uurimustele 60-ist aastaist, kes (justkui) tõestas loomkatsetes röntgenikiirguse toidu & joogi vältimise tingrefleksi tekitava toime rottidel 6 tundi peale kiirguseannust. Tema tulemusi on vaidlustatud põhjendusega, et vältiv käitumine oli tõenäolisemalt tingitud maitset andvast plastist toidu- & joogianumate kasutamisest · Inimeste & loomade õppimine avaldub näljasena ainult aeg- ajalt tundmatute toitude vähestes kogustes maitsmises (nt rottide puhul), mitte suurtes kogustes korraga söömises. Vastupidiselt käituvad vaid koerad, kes on suutelised toitu hõlpsasti välja oksendama
üksiku mööduva masina müra kuuldes. 2. Klassikaline tingitus Klassikalise tingituse olemus on järgmine. Klassikaline tingitus (classical conditioning), mõnikord ka eesti keeles klassikaliseks tingimiseks ja tingrefleksiks (conditioned reflex) nimetatud nähtus on õppimise liik, mille korral indiviid õpib reageerima neutraalseile stiimuleile, mis tavaliselt selliseid reaktsioone esile ei kutsu. Klassikalise tingituse avastaja oli Ivan Pavlov (1849 1936). Oma katsed tingrefleksi tundmaõppimiseks tegi Pavlov koertel, kel oli mulgustatud magu ja/ või süljenääre. Mõlemast koguti sekreeti vastuseks kasutatud ärritajaile. Rohkem või vähem näljasele koerale on hakkliha tingimatuks (unconditioned) (ehk bioloogiliselt kaasasündinud ja eluliselt oluliseks) stiimuliks, mis vallandab automaatselt nii süljeerituse kui © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
