1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele!
Kahe lõikele töötava pinna vahel 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4
· detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F Tinglik
· detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F Tinglik
ülemise kihi paksus asendatakse ekvivalentse paksusega hc. Edasi ulatuslik tsoon ja toimub pinnase lükkamine vundamendi alt kõrvale ning mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud arvutatakse pinged Boussinesq järgi asendades tegeliku sügavuse z ülespoole. Selline purunemine on iseloomulik suhteliselt väikese plokid, võib toimuda osakeste liikumine mõõda nõlva pinda või terve tinglikuga z'. Pinge jaotus Odemarki vtte abil vastab ligikaudu süvisega vundamendi ja tiheda pinnase puhul. Teisel juhul on pinnasemassiivi liikumine mõõda sügaval asuvat lihkepinda. tegelikkusele juhul kui ülemine kiht on võimeline vastu võtma purunemistsoon väiksem, piirdudes mõnikord vundamendi vahetu 5.3. Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud; 5.3.1 tõmbepingeid
Sügavus O d e m a rk 4 B o u s sin e s q 6 S a vi E = 1 M p a 8 Jo on is 6. 30 V ertik aalp in ge jao tu s kah ek ihilises alu ses O d em arki järgi Edasi arvutatakse pinged Boussinesq järgi asendades tegeliku sügavuse z tinglikuga z'. z = hc z, kui z h ; z = h c + z - h, kui z h (6.30) h Ülemise jäigema kihi korral mõjuvad horisontaalsuunas tõmbepinged, mis on suurimad kihi alumisel pinnal (joonis 6.31). z x x
annaabi.ee 
