(keskmine). Peatükk 7 toob aga turvameetmete kataloogid turbeastmele H (kõrge). Kuuendas peatükis jagatakse turbeastmete turvameetmed seitsmesse gruppi: · M1 - infrastruktuur · M2 - organisatsioon · M3 - personal · M4 - riistvara ja tarkvara · M5 - side · M6 - avariijärgne taaste · M7 - andmekaitse. Seitsmenda peatüki turbeastme turvameetmed on aga jagatud järgmiselt: · kohustuslikeks (kataloogi H alamkataloogi HG meetmed) · tingimuslikeks (kataloogi H alamkataloogide HK, HT, HS meetmed) 2.5 Lisad Rakendusjuhendi lisad 1-3 sisaldavad ohtude ja turvameetmete kataloogide selgitusi. 6 KOKKUVÕTE ISKE-t ja etalonturbe kontseptsiooni rakendades on võimalik lihtsalt ja majanduslikult efektiivselt tagada IT-varade turvalisus. Kasutades traditsioonilist riskianalüüsi, tuleb esmalt
need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need
need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need
Kokku Lühiajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks. Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nt tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, palgavõlad töötajatele, maksuvõlad. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus võivad selleks muutuda [9].
Tehingu sisu järgi võib liigitada tehinguid varaliseks, kui nende esmeks on varalised õigused(müük, laen) ja isiklikeks kui nende esemeks on isiklikud õigused(abielu sõlmimine). Tehinguid kus kindlaks määratud õiguste ja kohstuste tekkimine edasilükkava tingimusega tehing või lõppemine(ära muutva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei nimetatakse tingimuslikeks tehinguteks.(pooled soovivad omandi tekkimise vallasasjale sõltuvusse kokkulepitud tasu maksmisest). Tehing on isiku tahteavaldus ja tahteavaldusega väljendub isik soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavalduse võib avaldada otseselt avaldalda otse öeldes või öelda kaudselt avaldades tahet tegevuse järgi, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg(kauba saatmine ostjale). Vaikimine või tegevusetus omab tahteavaldusena tähendust siis, kui see tuleneb
Täidab tehingu teada saades tühistamise alusest. Teine pool võib tühistamisõigust omava isiku käest küsida kas kinnitab või tühistab § 100 lg 3 kui teine pool ei vasta siis loetakse tühistamisõigus lõppenuks. Tingimuslikud tehingud Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid Mõiste 21 Tehingu sisuks on alati teatud tingimused. Vaatamata sellele ei nimeta me neid tingimuslikeks. Et tegemist oleks Tingimusliku tehinguga, peab olema õiguslike tagajärgede saabumine või lõppemine sõltuvusse seatud asjaolust mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada kas see asjaolu saabub või mitte. Tingimuslikud tehingud : 1) edasilükkava tingimusega tehingud 2) Äramuutva tingimusega tehingud Edasilükkava tingimusega tehing Tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine sõltuvusse seatud asjaolust mille
protsessori käsud võib jaotada rühmadesse. Andmeedastuskäskudega saab viia infot ühest registrist teise, mälust registrisse või vastupidi. Tüüpiliseks käsuks on näiteks MOV r1, r2 (move - liikuma), mis tähendab, et info viiakse registrist r2 registrisse r1. Aritmeetika-loogikakäsud võimaldavad sooritada vastavaid tehteid. Näiteks käsuga ADD B liidetakse akumulaatori sisu registri B sisule ning tulem salvestatakse akumulaatorisse. Siirdekäsud jaotatakse tingimusteta ja tingimuslikeks 85 siirdekäskudeks. Tingimusteta siirdekäsuks on näiteks JMP ad (jump), mis tõlkes tähendab hüpet. Käsk sisaldab aadressi (ad), kuhu tuleb käsu järgi siirduda, näiteks JMP E5 F0. Tingimuslikud siirdekäsud võimaldavad kontrollida tulemitunnuseid ning siirduda teatud programmiharusse. Nende käskudega organiseeritakse programmi tsüklilist täitmist. Näiteks
annaabi.ee 
