Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis. Eeldame ,et see toimub signaali taseme fikseerimisega takti ulatuses nii nagu näha joonisel 4.2 . tingimus 1) peab kehtima X[k+1]=FX[k]+GU[k] nõudes ,et mõlemad mudelid peavad andma taktihetkedel identseid muutujate väärtusi, jõuame tingimuseni F=eAT GU[k]= tk+T eaBU(T-)d = eA BU(T- )d teisendus viimases avaldises tuleneb sellest, et integreeriv suurus ei sõltu statsionaarsuse tõttu Tk väärtusest, seepärast võime võtta tk=0. Kui pidevaja süsteemi sisendsignaal on takti kestel tk 0 T
väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis. Eeldame,et see toimub signaali taseme fikseerimisega takti ulatuses nii nagu näha joonisel tingimus: peab kehtima X[k+1]=FX[k]+GU[k] nõudes ,et mõlemad mudelid peavad andma taktihetkedel identseid muutujate väärtusi, jõuame tingimuseni F=eAT GU[k]= tk+Ttk∫eaτBU(T-τ)d τ=0T∫eA τBU(T- τ)d τ teisendus viimases avaldises tuleneb sellest, et integreeriv suurus ei sõltu statsionaarsuse tõttu Tk väärtusest, seepärast võib tk=0. Kui pidevaja süsteemi sisendsignaal on takti kestel joonisele 4.2 vastavalt konstantne, siis saame GU[k]= T0∫eaτBd τU(k) millest G=∫eaτdτB, kui detA pole 0 siis on G arvutatav valemiga G=A-1(eAT-E)B Eelnevast analüüsist selgub asjaolu, et
Hing kui lihtsubstants, ei lagune, aga kogemus sellest puudub. Ideemaailm ehk kosmoloogilised ideed – pole immanentne, pole transtsendentne(lk 110). Maailm on idee, sest kogemusega ei suuda kaasas käia. Maail on antud kogemuses ja niivõrd ta pole idee; muutub ideeks kui maailm on algus ja lõpp … On olemas mingi nähtus, mis on tingitud mingist muus nähtusest; mis omakorda tingitud muust nähtusest jne, st. et tingimuse ahelat saab edasi arendada ja ei jõua lõpliku tingimuseni(kui kogemuse piires oleme). Maailm kui idee on see, et kui mõelda, et tingimusteahel lõppeb ära ja on olemas absoluutne tingimus, millest muu on tingitud. Nii muutuks maailm terviklikuks. Maailm kui idee, kui maailma algus ja lõpp, ning seda võimalik pole kogeda – kogemuse väline. Seda ütleb lause „avardab kosmoloogiline idee tingitu seost tema tingimustega…“ (tsiteerida!). Matemaatilised ja dünaamilised tingimused – vaata kategooriate tabelit! Prg. 51
Xdx + Y dy + Xdx + Y dy = 0 AEB BF A ja esimese omaduse p~ohjal Xdx + Y dy = 0 AEBF A 15 T¨ahistades kinnise joone AEBF A = L, saame tingimuseks Xdx + Y dy = 0 (7.20) L Sellise tingimuseni j~ouame u ¨ksk~oik milliste punkte A ja B u ¨hendavate joonte, st mistahes punkte A ja B l¨abiva kinnise joone korral, aga samuti ka erinevate punktide A ja B valimisel piirkonnas D. Edaspidi nimetame punkte A ja B u ¨hendavat joont integreerimisteeks. J¨arelikult, kui jooninegraal (7.19) ei s~oltu integreerimisteest, siis mistahes piirkonnas D valitud kinnise kontuuri L korral kehtib tingimus (7.20). Vastupidi, kui iga kinnise joone L puhul piirkonnas D kehtib tingimus (7
annaabi.ee 
