ka vajaduse korral satub tindi kogumissüsteemi. Kogumissüsteemist aga tint satub tagasi reservuaari. + väga kõrge trüki kvaliteet Termiline jugatrükk trükiviisi põhimõtteks elektrivoolu mõjul trükiks kasutatava tindi temperatuuri tõstmine väga väikese ajavahemiku jooksul. Temperatuuri tõstmine tagatakse soojenduselemendiga, mis asub spetsiaalses ruumis. Osa tindi aurustumise tõttu suureneb rõhk ja läbi väikese düüsi surutakse välja väga väike tinditilk. Sekundi murdosade jooksul võib see protsess uuesti korduda. Jugatrüki headeks omadusteks on: 1.Kõrge trükikvaliteet minimaalsete kulutuste juures 2.Võimalus programmeerida trükiprotsessi 3.Trükiprotsessi ühekordsus 4.Trükkimise suur kiirus 5.Trükiprotsessi suur eraldusvõime 6.Võimalus trükkida kõige erineva faktuuriga materjalidele nagu paber, plastmass, tekstiil, metall 7.Probleemide puudumine seoses trükivormi valmistamise vajadusega ja trükivormi trükikindlusega 8
glükooli, etüülpiiritust ja orgaanilisi vedelaid pigmente. On kasutusel ka tahkeid pigmente. Termiline jugatrükk Trükiviisi põhimõtteks elektrivoolu mõjul trükiks kasutatava tindi temperatuuri tõstmine väga väikese ajavahemiku jooksul. Temperatuuri tõstmine tagatakse soojenduselemendiga, mis asub spetsiaalses ruumis. Osa tindi aurustumise tõttu suureneb rõhk ja läbi väikese düüsi surutakse välja väga väike tinditilk. Sekundi murdosade jooksul võib see protsess uuesti korduda. Pideva joaga trükisüsteemid Pidevaks jugatrükiks nimetatakse protsessi seetõttu, et trükipea pidevalt tulistab tindipiisku paberi suunas, See saavutatakse tänu düüside pidevale vibratsioonile. Vibratsiooni tekitab näiteks piesoelement. Kui tilgad jõuaks paberile, siis nad kataks pidava pinnana paberi. Mingit kujutist paberile ei tekiks. Selle tõttu paberini peavad jõudma need tilgad, mis on
kõrgem. Lisaks on fotoprinterites kasutatavad ajurid varustatud rohkemate võimalustega seadistamaks printerit. Tindiprinterite hulka kuuluvad ka nn plotterid (õigem oleks öelda laiformaatprinterid), mis suudavad trükkida kuni A0 formaadi laiusele paberile (tavaliselt kasutatakse siis rullina paberit). Tinte on kasutusel kahte tüüpi pigmenttindid ja pleekimis(dye)tindid. Pigmenttinti kasutatavates printerites pritsitakse tinditilk (ca 14 pl) paberile, kuhu see kuivab kohe peale. Pleekimis(dye)tint sisaldab värvainet ja kandjat (tavaliselt mõni kiiresti aurustuv aine). Tinditilk pritsitakse paberil, kus see kohe imbub paberisse, kandja aurustub ja värvaine jääb paberisse. Paberistruktuur ei muutu ja pilt tuleb moonutusteta ning värvid puhtad. Kahe tinditüübi erinevused tulevad esile eelkõige professionaalse fotograafia valdkonnas. Pleekimistint annab teravamate värvidega pildi,
henemise tõttu enam mitte. Värviprint on mõnede markide korral prindijälg võimalik mitmevärviliste trükilintide abil. Oluliseks eeliseks on aga suurendatult kopeerpaberi kasutamise võimalus, mida muud prinditehnoloogiad ei paku. · Tindiprinter ehk jugaprinter. Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavates pisi- kestes düüsides, kus on tint. Vajalikul momendil surutakse düüs elektriliselt kokku ja tinditilk paiskub paberile. Tindiprinterid on odavad, võrdlemisi aeglased ja üsna kõrge prindikvaliteediga (300 ja 600 dpi). Värviprindi kasutamine on tänapäeval kujunenud reegliks (tavaliselt on printeris kaks tindikassetti: must ja värviline). Ühe lehekülje trükkimine on suhteliselt kallis, harval kasutamisel kipuvad prindipea düüsid ära kuivama ning print ei kannata märgumist (tint läheb paberil kohe laiali). · Laserprinter
annaabi.ee 
