oma rahva vastu võidelda. Koolipoisid ja sõda. Pidev hirm iga püssipaugu peale, söögi nappus, halb sõjavarustus, haavad, surm ja omade kogemata tulistamine. Vaenlase seaski on omasid-vendi, sõpru, kaasmaalaseid. Esimestest lahingutest paanilised põgenemised, hilisemad inimhingede kalestumised. Tapmine võib hakata isegi meeldima. Surmahirmust vabanemine, tapamasinliku rutiini tekkimine. Langenute nimed raiutakse kunagi marmorisse, täna on nende koolipinkide tindipottides klassiõdede pandud lilled. „Nimed marmortahvlil“ toob teravalt välja sõja julmuse. Noored koolipoisid lähevad suurte ideede nimel tapalavale. Nad ei tea ega saagi teada, mis on armastus, perekond, oma lapsed. Nad ei saagi elu ilu avastada, sest surevad nii noorelt. Mõtetu surm!
Siis Ahas vastas:,,Ah rumalus, sõjas ei küsita miks. Võibolla sellepärast, et ta oli kõige parem . . . Midagi ei saa muidu. Rolland ütleb, et isegi Jumal võitleb . . . Aidake . . . jne. 25)Ootamatul kombel aga pöördus samas üks vaenlastest ümber, tõstis kiiresti püssi ja tulistas Ahase poole. Kuul surtsatas mööda ja plaksatas kuski puusse. 26)Rongiga koos hukkunudega ja haavatudega. 27)Talle oli kõik tuttav, peale ühe. Tema parimate sõprate tindipottides on kimpud sinililli täis, sest nad hukkusid sõjas. ja see, et neid pole läks ta meel nukkraks. 28) Siis kui Käsper suri sai Ahasest rühmaülem. Lahingus sai Ahas haavata. Tagasi minnes, läks Ahas kooli tagasi ja direktor lubas nende nimed kirjutada marmortahvlile.
Järsult tuli salk punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. Ahas oli küll vigastatud, kuid ta sai sõjaväkke tagasi. Ta kaitses oma riiki nüüd mitte püssiga, vaid sulega. See oli talle tähtis. Ahase ülesandeks oli muuseas pidada pataljoni väejooksikute nimekirja ja koostada päevakäskude projekte. Vabariik aga päästeti jälle, landesveet purustati(Valkas). Ka Ahas oleks tahtnud minna koos Tääkeri ja sõpradega lahingusse. Ahas kirjutas raamatuid, mis avaldusid
Inimesed võtsid teda õnnelikult vastu ning ta viidi sõjaväe haiglasse, kus ootasid teda juba ees tuttavad klassiõed. Ahas oli küll õnnelik, kuid ta haav tegi ikka suurt valu. 27. Kui Ahas klassi astus leidis ta selle tühjana. Talle meenusid äkitselt kõik sündmused mida ta oli läbielanud selles klassis ning kuidas ta seal oma sõpradega õppis. Kõik asjad olid omal kohal ning paigas, ainuke asi mida polnud polnud neid samu kangelasi, kes olid seal ennem. Mälestuseks olid tindipottides lilled. 28. Sellepärast, et poisid olid väga vaprad ja julged, et otsustasid minna omalkäel Eestit päästma ning said sellega ka suurepäraselt hakkama.
Järsult tuli salk punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. 1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida
annaabi.ee 
