Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli kõrkjast või pilliroost valmistatud sulg. Pliiatsipikkuse roo ots lõigati katki poolpõigiti, laia linnunoka taliselt. Seejärel lõigati putke ots kaheks, et lasta tindil valguda kirutamismaterjalile ühtlaselt. pilliroosule asendatud metslinnusuled. Kuid linnusuled riknesid kiiresti ja need tuli kirjutamise käigus järjest vahetada. Vastupidavamaks osutus metallist sulg. Neil puudus vajalik elastsus. Sobivaimaks kujunesid aga terassuled, mis muutusid kirjutamiskõlblikuks mitme täiustamise järel ja on kasutatud tänapäevalgi sulepea juures. Siid Hiinas leidus veelgi kergem aine kui bambus, nimelt valge siid
Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett. Saadud kiudainele lisatakse vett, täiteaineid (mis teevad paberi tugevaks), vaiku (mis ei lase tindil läbi paberi imbuda), värvaineid (mis annavad paberile värvuse) ja teisi lisandeid (nt liimi). Seejärel suunatakse märg paberimass pideva lindina ringlevale sõelale, millest enamik paberimassis sisalduvat vett läbi nõrgub. Märg paber liigub edasi valtside ja kuumade silindrite vahele, kus ta pressimise tulemusena tugevneb ja kuivab. Valmis paber rullitakse suurtesse rullidesse. Paberiliike on palju alates tihkest raskest
5. Valmis paberilehed Umbkaudu 500.aastat enne Hiinlasi olid egiptlased leiutanud midagi paberitaolist, mida saadi papüürusetaime varreribade kokkusurumisel. Kui rebida paberist tükk välja on näha rebitud serval peenikesi kiude. Need on taimkiud, paberitükis on neid üksteise küljes kinni miljoneid. Paberi põhiline kiuallikas on puit. Paberi koostisesse kuulub ka täitainet, mis teeb paberi tihedaks, samuti vaiku, mis ei lase tindil läbi paberi imbuda, ja värvained, mis annavad värvuse. Paberi valmistamiseks kasutatakse ka vanapaberit ja kaltse. Tegelikult tehakse puidumassist paberit alles 1867.aastast saadik. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Eurooplastele said kõik leiutised tuttavaks palju hiljem. Pikka aega kirjutati Euroopas peamiselt pärgamendile. Pärgament on eriliselt töödeldud vasikavõi tallenahk. Paberi valmistamise
välja abil, et saata nad kas paberile või tagasi ringlusesse. Plussiks on suur kiirus nii printimisel kui ka tindipiisakeste liikumises ( Kuni 50m/s). See tähendab, et tindiprits võib asuda paberist üpriski kaugel. Kuna tint on pidevalt liikumises (Kas paberile või ringluses), siis võib kasutada volatiilseid lahusteid nagu näiteks ketoonid ja alkoholid, mis lubavad tindil kiirelt imenduda ja kuivada paberil. ◦ DOD (Drop-On-Demand) – Jagunevad omakorda kaheks: ▪ Termiline DOD – Hõlmab enda alla suuremosa tavakasutaja printeritest. Selliste printerite puhul tindikassetid hoiustavad endast väikeseid kambreid, milles igaühel on oma küttekeha. Et kambrist tindipiisad välja pritsida, saadetakse impulss küttekehale. Temperatuuri tõustes osa tindist aurustub, suurendades kiirelt rõhku,
37. Kes antud kaladest elavad avavees, kes aga kaldavööndis e. litoraalis? V: Kaldavöönd-roosärg, haug, linask(särg); Avavees-koha, rääbis, mudamaim, viidikas, latikas, peipsi tint, särg 38. Milline kalaliik koeb Eesti sisevetes talvel? Kes koevad sügisel? V: talvel-luts, sügisel-rääbis, siig, forell, lõhed, 39. Kalamees püüdis 39cm pikkuse latika või nuru sarnase kala. Kirjelda kuidas on võimalik teha vahet ilma lahkamata. 40. Värskel peipsi tindil on... V: kurgi ...lõhn. 41. Kes on pildil? 1pisimudil 2koha 3rpeipsi tint 4must mudil 5lest 6koger... 42. Nimeta allpool piltidel olevate kalade nimed.
Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest Alates Eesti taasiseseisvumisest on külmveekalade saagid madalseisus, luts, siig… Soojemat vett eelistavatel kaladel on seis parem ja nende saagid on kas keskmisel või 8 heal tasemel. Küll ei ole kohal seis nii hea, kui peipsi tindil on trend langevas seisus, siis juhtub see ka varsti kohal, kuni esimene on ta lemmiktoit. 2.2. Läänemere traalpüük Traaliga püütakse räime, kilu ja turska, mis on reguleeritud Euroopa Liidu poolt. Aastal 2012 tegutses traalipüügiga 29 ettevõtet, mis on aastaga 2007 võrreldes pea poole vähem. Läänemere traalpüük moodustab kogu Eesti kalapüügimahust 65%. Tabel 1. Räime ja kilu kvoodid aastatel 2007 ja 2012.
annaabi.ee 
