Titaanisulameid kasutatakse rohkesti (tänu nende suurele eritugevusele) metall. Pole mürgine. lennukiehituses. Kõrge korrosioonikindlus teeb nad heaks materjaliks laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis Kasutamine: tinapaber, konservikarpide katmine, sulamid (kirurgiliste implantaatide valmistamiseks). (peam. joodised, babiidid). Tinasulam Kõvasulamid Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, Tinasulam sisaldab tavaliselt 85- 85-99% tina ja 1- 1-4% vaske, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. mis annab talle tugevust
Paljud nõiduses süüdistatud kahtlusalused põletati seepärast tuleriidal. 5 Tina radioaktiivsus Looduslik tina koosneb mitmest isotoobist, millest üks on radioaktiivne. Umbes 6% tinast moodustab radioaktiivne tina (Sn-124), mis kiirgab -kiirgust ja on ülipika poolestusajaga. Tinasulamid Esimene ja tähtsaim tinasulam oli pronks- tina ja vase sulam. Tina lisamine alandab vase sulamistemperatuuri. Samas suurendab pehme metall tina teise pehme metalli vase kõvadust. Võrreldes tina ja vasega on pronks kõvem ja tugevam. Tina on jootemetalli põhikomponent. Tina-pliijoodised on hästi voolavad, tagavad hermeetilisuse, juhivad hästi soojust ja elektrit ning sulavad 180°C juures. Mitmed tina sulamid on veelgi madalama sulamistemperatuuriga. Neist tuntuim on plii-tina-vismuti-
lekkiks. 11. Külmikud Puhasta külmikut seest lahusega, mis on valmistatud võrdsest osast äädikast (5%) ja veest. 12. Lõikelilled Lõikelilled püsivad kauem värsked, kui lisad lillevette 2 tl suhkrut ja 2 sl äädikat (5%). Kärbi varsi ja vaheta vett iga viie päeva tagant. 13. Läppunud hais Läppunud haisu eemaldamiseks küpsisepurgist või võileivakarbist kasta värske leiva viil äädikat (5%) ja lase karbis öö otsa seista. 14. Messing, vask ja tinasulam Tõhusa poleerimisvahendi saamiseks sega 1 tl soola ja 1 tass äädikat (5%), lisades pasta valmistamiseks piisavas koguses jahu. Kata ese pastaga ja lase 15 minutit seista. Pese pasta sooja veega maha ning poleeri pehme kuiva lapiga. 15. Nahk Sega üks osa äädikat (5%) kahe osa linaseemneõliga, seejärel hõõru lahus pehme lapi abil nahka. Poleeri puhta lapiga. Katseta enne varjatud kohal. 16. Plekid pliidiplaadil
Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku
Tihedus 7,31 g/cm3 Sulamistemp 232 kraadi C Hõbevalge, pehme, pastne, õhus ja vees püsiv metall Pole mürgine Reageerib kõrgemal temperatuuril enamiku mittemetallidega Sn + O2 = SnO2 Sn + 2Cl2 = SnCl4 Reageerib lahjendatud hapetega vesiniku eraldumisega Sn + 2HCl = SnCl2 + H2 Lahjendatud HNO3- ga reageerib tina metallina tekib Sn(NO3)2 Sn + 4HNO3(konts) = H2SnO3 + 4NO2 + H2O (tinahappe teke) Tinasulam 85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust Hästi sepistatav Badiidid Väärismetallid Kuld (Au) el. nr 79 (1;18;32;18;8;2) aatomass 196,967 Hõbe (Ag) el. nr 47 (1;18;18;8;2) aatommass 107,87 Plaatina (Pt) el. nr 78 (1;17;32;18;8;2) aatommass 195,08 Pallaadium (Pd) el. nr 46 (0;18;18;8;2) aatommass 106,4 Hõbe... Hõbevalge Pehme Parim soojus- ja elektrijuht Peegeldab hästi valgust Tihedus 10,5 g/cm3 Sumapistemp. 960 kraadi C Hästi sepistatav Ei tõrju hapetest välja vesinikku
detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti
Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku
Al-Si-sulamid silumiinid. Enam kasutatakse Alvalusulameid, mis sisaldavad 10...13% Si. Magneesiumisulamid _ Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Titaanisulamid _ Puhas titaan ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad; kuumsurvetöötlemisel tuleb aga kasutada toorikute kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Tinasulam sisaldab tavaliselt 85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust. Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. _ Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. _ Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. Väärismetallide sulamid
annaabi.ee 
