vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. Saj. oli inglismaa ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tol ajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogemata sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Eestis valatakse tina aastavahetusel , see pidi head õnne tooma . Kasutatud kirjandus : ,,EE 9" ; H.Karik ;,, Üldine Keemia" , www.annaabi.com
hauapanustest. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli
Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli
Suurbritannia asub sega- ja lehtmetsavööndis. Looduslikku taimkatet on säilinud vähe, mets hõlmab riigi territooriumist vaid 11%. Suurbritanniale on omased kanarbikunõmmed ja mägirabad. Tähtsaim maavara on kivisüsi, osa maardlaid on ammendatud või on kaevandamine majanduslikel kaalutlustel lõpetatud, kaevandamisväärset kivisöevaru on järgi u. 50 miljardit tonni. Alates 1975.aastast on kasutusel Põhjamere nafta- ja gaasimaardlad. Lõpetatud on raua-, vase- ja tinamaagi kaevandamine. Suurbritannia on kõrgelt arenenud majandusega riik, SKT poolest on Suurbritannia tõusnud USA, Jaapani ja Saksamaa järel neljandale kohale. Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele. Elektrienergiat toodetakse maagaasist, kivisöest ja tuumajaamades. Masinatööstuse põhiharud on elektroonika-, infotehnoloogia-, lennuki- ning autotööstus. Tähtsuselt teine tööstusharu on keemiatööstus, oluliselt on vähenenud kergetööstuse osakaal
annaabi.ee 
