Kuidas kasvab till Eestis? Tilli kasutati juba 5000.a tagasi Egiptuse arstide poolt. Aedtill kuulub sarikalsite sugukonda ning on üheaastane rohtaim. Õied (kui õitseb) on kollased. Õitseb juulist septembrini. Tillil on spetsiifiline lõhn ning tavaliselt kasutatakse kogu taime. Eestis võib till kasvada 1,2 m pikkuseks. Tänapäeval kasvatatakse tilli kogu Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas. Till on väga tuntud maitsetaim, tal on ka hüüdnimi ,,supinoku", sest supp tillita, ei ole supp. Ravimataimena kasutatakse teda ka väga laialdaselt. Maitseainena kasutatakse kogu maapealset osa, ravimina peamiselt seemneid. Biokeemia Tilli seemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. Ravi eesmärgil
ja tasuvamatel aladel *Naisi piduradavad ,,klaaslaed" nad ei kandideeri sama palju kõrgematele positsioonidele nagu mehed teevad, kuigi neil on sama kvalifikatsioon ja kogemused *Endiselt on säilinud soorollide stereotüübid. Töid jagatakse endiselt naiste ja meeste töödeks."12 11 http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/2_raport.pdf 12 http://www.bpw-estonia.ee/tilliga-ja-tillita 7 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009] (1) Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus:
7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof Emma Goldman Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik Luce Irigary Filosoof Julia Kristeva Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill Briti filosoof ja politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist Barbi Pilvre Eesti ajakirjanik Gudrun Schyman Rootsi poliitik8 Kokkuvõte Selles referaadis kirjutan põhiliselt feminismi ajaloost, selle põhilistest probleemidest ja esmärkidest läbi aegade
on ikka tegemist naisautoriga." (Looming nr. 12, 2000); Karl Martin Sinijärv kirjutab oma retsensioonis jutustuse "Seitsme päeva" kohta: "No ja naistekas pole ta teps, ja kui tema ka naisterahva kirjutet on, siis seda daami tahaks ma ihusilmaga näha. Kangesti musku- ja maskuliinne tundub see jora (...). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga. Teosed: · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003)
Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas Feministeerium: http://feministeerium.ee/naiste-rollid-ja-oigused-kui-riikliku-propaganda-osa/ Mänd, K., Pilvre, B., & Sepper, M. L. (2003). Tilliga ja tillita. Tallinn: ENUT. 9
annaabi.ee 
