püsima •Väljaläinud, haigete taimede asemele uued taimed •Lehtede riisumine Väetamine: •Nooremas kilemultšiga istandikus kasutatakse leheväetamist (1% väetise vesilahus – 10l vett:100g väetist) •Põhiväetised anda kas kevadel või kahes osas •Tilkniisutussüsteemi abil (veehoidla olemasolu) Istanduse hooldamine 1 Niisutamine põua ja öökülma vastu: •Maasikal on suurim veevajadus augustis – mullaniiskus ca 70% Tilkniisutus- ja vihmutussüsteemid •Külmakajustuste ennetamine •Õhutemperatuur kastmisel vähemalt +10º •Varahommik, hilisõhtu •Kindlasti mitte külm vesi Katteloori kasutamine Vihmutamine • Kui temperatuur langeb +1oC –ni. • Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui vihmutust panna ei saa, siis on öökülmaohtlikes paikades soovitatav kasvatada hilisemaid sorte, mis õitsevad hiljem. • Streamline tilktoru - kilepeenras kasvava
Magedat vett on 2,7% (pinnal+maapõues+atmosfääris). Maapõues on soolast vett 0,3%. Mageda vee varud on polaarjää ja liustikud, kokku 87%. Inimkonna elutegevus baseerub vaid hel sajandikul protsendil kogu maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise
http://olliwaterfoodpeople.blogspot.com/2010/07/water-and-agriculture-general -overview.html Eriti palju vett kulub piirkondades, kus on suur auramine ja vähe sademeid, niisutatavate põldude tihedus on suur, kus kasvatatakse mitu saaki aastas Erinevate niisutusmeetodite vee kasutamise efektiivsus on erinev Tim McCabe Tilkniisutus Niisutuskanalid Niisutuskraavid Vee piserdamine Gene Alexander Jeff Vanuga Niisutuspõllud Kansases Intensiivsest vee pumpamisest tekib alanduslehter. • Intensiivselt hakati Kansases niisutamiseks põhjavett kasutama alates 1950-1960. aastatest.
Võra kujundamine laseb viinamarjadele päikest ligi ning elavdab õhu liikumist, et ära hoida haigusi, mis kipuvad tekkima niiskusest. Niisutamine Vanim ja lihtsaim niisutusmeetod, mida tuntakse muistsetest aegadest peale, on üleujutamine. Sellest arenesid aegade jooksul niisutusrennid, mis juhivad vett piki viinapuude rida, kuid see süsteem toimib tõhusalt ainult tasasel maal. Viimase 40 aasta kestel on välja kujunenud vihmutamine (sageli liikuvate vihmutitega), samuti tilkniisutus, kus vesi tilgub pinnasesse iga viinapuurea kõrval kulgevast torust. Sellel niisutusviisil on palju eeliseid, nende hulgas täpsus, lihtsus ja võimalus manustada koos veega veel muid aineid, näiteks väetisi. Maaharimine Teiste taimede kasvatamine viinapuuridade vahel takistab mullaerosiooni ja laseb viinapuudele mehhanismidega ligi pääseda ilma pinnast segi pööramata. Hoolikas taimede valik (rohi, rukis või . ) võimaldab niitmise või maasse kaevamise teel saada toitvat multsi.
Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud teeistandustes, kus kuumadel päevadel pritsitakse teepõõsaid
annaabi.ee 
