just sellise lahenduse. Näitust valvav tädi oli lahkelt nõus selgitusi jagama. Sain teada, et autoril oli kunagi kogemata läinud vett fotode peale ja ta avastas et vesi teeb pildid hoopis huvitamaks. Nii ta hakkaski pilte veega täiustama. Eksperimenteeritud ehted olid samuti väga huvitavad. Ehetepaelad on kõik käsitsi punutud ning ehete valmistamiseks on ta kasutanud Viiralti "Põrgu" fragmentidega kangast ning lisanud neile rahvuslikku tikandit. Hind oma sõnul võib neid nimetada ka taaskasutuseseme- teks, sest kangas on kunstniku käes läinud teisele ringile. Ehted sisaldasid väga peent näputööd ja kindlasti kui võimalus avaneks, kannaksin neid isegi. Minu arust andis näitusele väga palju juurde see, et pildid oli mustvalged, kõik värvid sulanduvad siis imehästi kokku, sellele lisaks veel piltide nn "veega rikkumine", mis fotod veel palju huvitavamaks muutsid
naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud tikandit meenutava lillemustriga. Kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Kevadnümfi armunud vaimu meenutav sinisekahvatu läänetuule jumal jälitab nümfi. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg . Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale. Ta on maalil ainus tegelane, kes vaatab üles, keskendunult ja tähelepanelikult: ta aimab ette tulevikku.
naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud stiliseeritud, tikandit meenutava lillemustriga. Chloris, kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Chlorisesse armunud läänetuule jumal, vaimu meenutav sinisekahvatu Zephyrosjälitab nümfi. "Primaveral" näitab Botticelli kevadjumalanna kujunemislugu: kreeka jumalannast Chlorisest saab rooma kevadjumalanna Flora. See omapärane sünnilugu tõestab, et Botticelli püüab minevikuhõngulist legendi olevikus nähtavaks muuta. Kuidas? Chlorise suu puistab lilleõisi, mis
Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu.
Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu.
kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab. Käised on tikitud punase niidi ja sinise linase niidiga. Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse valge, siniste tippudega niplispitsiga. Õlalappidel on kasutatud aedpistes tikandit. Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid. Käised kinnitati vitssõlega, värvlid aga sõlmustega. 19. sajandi keskpaigal oli seelik õmmeldud labasest linasest niidist, ning selle koeks oli hall villane lõng. Seelik oli neljalaidne ning linase värvliga. Värvlist kuni alumise ääreni on seelik seatud pikuti 3 cm sügavustesse püstkurdudesse ning esiosa on 25 cm laiuselt kurrutamata.
tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hiljem. Varukad ühendatakse nööpide ja prossidega kleidi külge 13 sajandi algul oli Pariisis 700 rätsepa ja 300 tsumfti. Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et
annaabi.ee 
