Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka vabriku puuvillriie. Rahvarõivaste tikandis paistab silma värvikirevus: põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Ka värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.sajandi keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.sajandi teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele. Tänapäeval on leitavad ka värvid, millega saab lõngu värvida pesumasinas.
Vapikilbi osad on illustreeritud: must - korp!i hõbedase tsirkliga, roheline - riigi ja pealinna vapi kolme kuldse leopardiga, valge - tehnika ja edu embleemi hõbedase viikingilaevaga. Vapi alumisel serval asub vapikiri: kindlus, ausus, vendlus. Vapikilp on ümbritsetud tammeokstega tekkel - on mustast sametist põhjaga, rumm on kahevärvilisest kalevist - roheline ja valge. Tekli põhjale on õmmeldud valgest paelast rosett, mille keskel on valges tikandis kolmnurga ja sirkli kujutis - tehnika sümbolina, kuna korp! asutati tehnikateaduste üliõpilaste poolt tsirkel - on monogrammiks kujundatud tähekombinatsioon VCFT (Vivat Crescat Floreat Tehnola) värvilindid särped - on laiad korporatsiooni värvivööd, narmad otstes värvirapiirid - on tseremoniaalsed rekvisiidid Korporatsioon Tehnola lipp Värvide tähendus must - kohusetruudus roheline - noorus valge - lakkamatu püüe edu poole
esine ja muster krae otsas mõjub ühtlase värvilaiguna. Ornamendi esiletõstmiseks ja läikefekti saavutamiseks on sellele asetatud kindla süsteemi järgi litrid: äärekirjade juures asetsevad väikesed litrid tihedate ridadena, keskkirjal motiivide kontuure järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18. sajandi lõpust alates punast või lambapruuni kurrutatud seelikut, mida alläärde kootud põiktriipude, viirgade järgi nimetati kirikuueks.
1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18. sajandil kasutusele lühike jakitaoline kampsun ja vestilaadne liistik (Saaremaal abu). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama ostetud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest nöörist kaarusest kaunistused. Suurenes ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. 19. sajandil tungis talurahva rõivastesse palju linlikke elemente. Laialdaselt levisid eelmisel
siidkattega pottmütsi, mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai Põhja-Eestis samal ajal rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal, vähem Lääne-Eestis juba 18. sajandil kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud (Saaremaal abud). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaesemete tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaubitsejate vahendatud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedel võeti kasutusele punasest neljatahulisest villasest nöörist kaarusest peale õmmeldud kaunistused. Kogu majanduselu kaubalisuse kasvuga suurenes maaelanike rõivastuses 18. sajandil ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid,