taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.saj keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.saj teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele.
geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka vabriku puuvillriie. Rahvarõivaste tikandis paistab silma värvikirevus: põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Ka värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.sajandi keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.sajandi teisel poolel asusid
linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt
Uskuge, praegusel ajal ei istuta enam niiviisi oma vappide peal!» 230 Fleur-de-Lys lõi üles oma ilusad silmad täis etteheidet. «Kas see on kõik, mis teil mulle öelda on?» ütles ta tasase häälega. Kui proua Aloise neid nägi niiviisi teineteise lähedale kummarduvatena ja sosistavatena, ütles ta vaimustatult, mängides oma palveraamatu räätsadega: «Kui liigutav armastuspilt!» Kapten aga, kel oli üha piinlikum, pööras oma tähelepanu tikandile ja hüüdis: «Tõesti veetlev töö!» Sel puhul võttis teine kaunis õrna nahaga blondiin sinises kleidis, Colombe de Gaillefontaine, endale julguse Fleur-de-Lysile aralt sõnakese öelda, lootuses, et ilus kapten sellele vastaks: «Kallis Gondelaurier, kas te olete näinud tikandeid Roche-Guyoni lossis?» «Kas see on see loss, mille taga on Louvre'i pesuvardja aiake?» küsis naerdes Diane de Christeuil, kel olid ilusad hambad ja kes siis muidugi mõista ka igal võimalikul juhul naeris.
annaabi.ee 
