Ühed olid halli keha ning pikkade tiibadega ning teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid ning esimese põlvkonna sai kõik hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid:halle pikatiivalisi ning musti lühikeste tiibadega, vähesel määral esines ka kombineerimist: halle lühitiivalisi ning musti pikatiivalisi. Ta jõudis järeldusele et keha värvust ja tiivapikkust määravad geenid paiknevad ühes kromosoomis ning päranduvad seetõttu aheldunult. MORGANI SEADUS: ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 4.inimesegeneetikas kasutatakse geneoloogilist meetodit. Koostatakse sugupuu, millel märgitakse ära uuritava tunnuse esinemine-puudumine igal suguvõsa liikmel.
Nad kooruvad munast mai esimese poole lõpus ja kassikaku pojad saavad lennuvõimeliseks juuni teisel poolel. ~5~ 70ndatel aastatel oli kassikakkude arvukus madalseisus, linde oli siis 100- 120 paari vahel. Tänu mitmetele asjaoludele on arvukus taas tõusnud, aga mitte väga palju. Merikotkas (Haliaetus albicilla) Meie kõige suurimaks röövlinnuks on merikotkas. Ta keha üldpikkus on 77cm ning sellele lisandub veel isasel 65cm ja emasel 71cm tiivapikkust. Merikotka üldvärvus on pruun, aga keha ülemine osa ja selg on tumedamad ning pea ja kael on keha üldvärvusest heledamad. Tal on nokk, mille üks hoop võib otsustada saaklooma ja merikotka vahel käiva kahevõitluse võitja. Merikotkas eelistab veekogude läheduses olevaid männi- ja kuuse-segametsi. Ta on lind, kes ehitab oma toigastest pesa männi otsa. Merikotkas otsib oma toitu veekogudest, saagiks langevad veelinnud, surnud kalad ning talvel ka nõrgemad kitsed, jänesed ja rebased
ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete kontrollkatsetega jõudis Morgan järeldusele, et kehavärvust ning tiivapikkust määravad geenid peavad paiknema ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Kui aga ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad tingimata koos, siis peaks hall kehavärvus alati kaasnema pikkade tiibadega ning must kehavärvus lühikeste tiibadega. Paraku leidis Morgan äädikakärbeste hulgast ka mõned halli kehaga lühitiivalised ning mustakehealised pikkade tiibadega järglased. See viis teda mõttele kromosoomide võimalikkust katkemisest.
ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete kontrollkatsetega jõudis Morgan järeldusele, et kehavärvust ning tiivapikkust määravad geenid peavad paiknema ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Kui aga ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad tingimata koos, siis peaks hall kehavärvus alati kaasnema pikkade tiibadega ning must kehavärvus lühikeste tiibadega. Paraku leidis Morgan äädikakärbeste hulgast ka mõned halli kehaga lühitiivalised ning mustakehealised pikkade tiibadega järglased. See viis teda mõttele kromosoomide võimalikkust katkemisest.
Ta ristas halle pikatiivalisi (dominantsed homosügootsed) kärbseid mustade lühitiivaliste kärbestega. Esimese põlvkonna järglased olid kõik ühetaolised - hallid ja pikatiivalised (vastavalt Mendeli I seadusele). Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saadud nelja erineva fenotüübiga järglasi 9:3:3:1, vaid peamiselt halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Sellise tulemuse põhjal järeldati, et kehavärvust ja tiivapikkust määravad geenid peavad asuma ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu koos ehk aheldunult. Kui ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad 45 koos, siis peaks hallid kärbsed olema alati pikatiivalised ja mustad kärbsed lühitiivalised. Kuid ristamiskatsetel saadi ka halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi äädikakärbseid. Sellest järeldati, et intrakromosoomselt toimub geenide katkemine ja osade vahetus homoloogsete