Leek on erineva kõrgusega. Tõrvikute valguses võib jääda mulje, et loomad liiguvad. Võib arvata, et tegemist on paikadega, kus viidi läbi mingisuguseid rituaale – koopa sügavamates paikades. Sageli on lähenenud primitiivselt, et rituaalid on seotud jahiga. Üritati looma kujutisele pihta saada. Umbes kolmveerand käejälgi koopas kuulusid naistele ehk koopamaalide loojaks olid valdavalt naised. 2008. a leiti Hohle Felsi koopast Saksamaalt kaeluskotka tiivaluust 21,8 cm pikkune flööt - 35 000 a vana. Paljud muusikariistad ei säili. 1995. aasta flöödileid (?) Divje Babest Sloveenias (vanus 65 000 - 41 000) – neandertallaste koopast ! Sloveenia arheoloogid – maailma vanim puhkpill ! Saksa arheoloogid – pigem karu hambajälgedega luu. Tegemist on neandertallaste koopaga. Paleoliitikumi lõpp ja mesoliitikum Põhja-Euroopas 7. loeng Jää kiht oli omal ajal küllaltki paks (võis olla mitu km paks). Eesti alal võis olla 1-2
hüpotees! Kolmas kunstiliik on tants, sellele on vaja ka teatud muusikat ja rütmi, muusikariistu. Eelajaloolised tantsud võisid olla rituaalsed, tervendavad, erootilisusega seotud. Muusikapille käteplaks -> puuplaks -> seest tühja puu plaks. Puhkpill, mis leiti Saksamaalt Hohle Felsist 2008, vanuseks on 35 000 aastat. Praktiliselt sama vana kui Veenus. Selline muusikariist on juba päris uus ja huvitav saavutus. Mis küll sellele eelnes? HF pill on tehtud kaeluskotka tiivaluust, pikkus on 21,8 cm, koopast leiti väiksemaid tükke veel kahest flöödist, need olid valmistatud elevandiluust (mammutimõhn). 1995. a leiti Idrijca orust Lääne Sloveeniast ka üks pilli kild, mille rekonstruktsioon on väga uhke, dateeritud on ta 65 000 41 000 aastat tagasi, see peab olema siis neandertaallase pill. Nüüd on tehtud uurimusi veel, need on hoopis karu hammustatud asjad. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja- Euroopas
käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks. Paleolootikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas 2008 leiti Saksamaal Hohle Felsi koopast kaeluskotka tiivaluust tehtud flööt, mis oli 21,8cm pikk ja 35k aastat vana. Juba homo sapiensid tegid muusikat. 1995 leiti Sloveenias Idrijca orus 65k-41k aastat vana neandertaallaste flööt. Sloveenid väitsid, et see on vanim puhkpill, sakslased aga, et tegemist on karu hambajälgedega luuga. See leid on arvatavasti valmistatud koopakaru luust. Sageli ei pruugi olla muusikariistad säilinud. Ka erectused võisid juba laulda, muusikat teha ja tantsida.
neid jahil püüda. Teine tõlgendus on seotud toterismiga. Tegemist võis olla puhta väljendustahtega ehk kunstiga. Teoseid võidi kasutada ka teiste rituaalide läbiviimiseks, nt joonised kus on kujutatud inimese ja looma hübriide. Või on piltlikult kujutatud omaaegseid legende ja müüte. 7. LOENG Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas. 2008. a leiti Saksamaal ühest koopast kaeluskotka tiivaluust tehtud flööt, see oli 35 000 a vana. Seega tehit juba tol ajal muusikat. Sloveenia arheoloogid väidavad, et vanim flööt asub Sloveenias Divije Babes ja on 65 000 kuni 41 000 aastat vana, neandertaallaste koopas. See on valmistatud koopakaru luust. Saksa arheoloogid väidavad, et see on karu hambajälgedega luutükk. Muusika vanim etapp on seotud laulmise ja rütmiga. Lauluhääli ja lihtsat muusikat võis teha juba homo erectus, tema võis tegelda ka tantsuga
annaabi.ee 
