Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks.
Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. BIOKEEMILINE VÕRDLUS-Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. BIOGEOGRAAFILINE VÕRDLUS-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.N: Galapagose saarel elav kilpkonn ja troopikas elav kilpkonn.Ürglind-roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.Linnu tunnused:kolju,tiivaluud,sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused:lõualuud hammastega,roided konkjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega.Elu päritolu teooriad.Sooja lombi metafoor Darwinilt.Selle hüpoteesi kohaselt võisid elu aluseks olevad molekulid tekkida väiksemates rannavööndi veekogudes,kus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine viis nendevaheliste reaktsioonideni.Kuum katlake.Saksa teadlane Wächtershäuser on ühe hüpoteesina välja pakkunud vees lahustunud anorgaanilise CO2
16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud. roomaja tunnused lõualuu hammastega, roided konksjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega 23. aegkonnad vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond eoonid fanerosoikum, proterosoikum, arhaikum
3)Saba. 5)Kael. 6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug. 2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel? V. Roided. 7 kaelalüli. 3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust. V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine.
- Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X. Uusaegkond •imetajate mitmekesistumine •õistaimede mitmekesistumine Selgroogsed: Kala→kahepaikne→roomajad→linnud/imetajad
kaunistatud lohukeste sissepuuritud ja väikeste täkete silmaaukudega ridadega kivikirved 7)MATMISKOMED. Kammkeraamika surnuid sängitati asula territooriumile,isegi elamute põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehted eluks teise ilma. Ühele oli pandud kaasa sookure tiivaluud. Nöörkeraamika-kalmistud rajati asulast väljapoole või kõrgemale küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja käed pea all. Arvatakse,et surnu oli kinni seotud. Suur muutus:kiviristkalmed-ring ja keskel kirst,kuhu pandi surnu. Kirstu maeti tavaliselt mees, maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel. Kivikirstudesse pandi põletatud surnute jäänused. Osa olid maetud maahaudadesse. Eelrooma
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1
Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak.
· Sisalikud · Kilpkonnad · Krokodillid · Kärsspealised (Tuataaria) · Siiani täpselt teada olevatel põhjustel surid 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalikud välja. Linnud · 200 miljonit aastat tagasi, arenesid roomajatest püsisoojased organismid: · Linnud · Imetajad · Lindude põlvemist roomajatest on tõestatud ürglinnu Archaeoteryx kivistise leidmisega Võrdlus · Linnu tunnused · Linnu kolju · Tiivaluud · Sulestik · Linnu jalaluud 5 · Roomaja tunnused · Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine
Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale ,,kolijad" olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed. Vanaaegkonna lõpus tekkis hiidmanner ehk Pangaea. See lagunes osadeks keskaegkonna keskel. Tekkisid ookeanid. Tekkisid loomhambused liigid ehk varajased imetajad. * Keskaegkonna lõpus tekkis suur ökoloogiline kriis, mis vähendas mitmekesisust. Peale seda arenesid välja esimesed õistaimed ja ürglinnud. esimese linnu tunnused: kolju, tiivaluud, sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused: lõualuud hammastega, roided konksjätketega, kolm vaba sõrme küünistega. * Uusaegkond algas intensiivse geoloogilise protsessidega (mandrite ja mägede teke). Elu mitmekesisus suurenes. Õistaimede ja imetajate areng ja levik. 2,5 miljonit aastat tagasi tekkis inimene. 4 miljardit kestnud ajaloo vältel. Elu on alguse saanud lihtsa ehitusega ja talitlusega olestest. Aja jooksul on maa elukonda ilmunud üha keerukama ja täiuslikuma
avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline ehitus võimaldab neil liikuda maapinnal ja istuda oksal. Lindude luud on kergemad kui teistel selgroogsetel. Jäiga rinnakorvi üks olulisim osa on rinnakukiil, millele kinnituvad tugevad lennulihased. Veel on tiivaluud, jalaluud, selgroog, kolju. Lindude aju on ligi 10 korda suurem kui roomajatel ja sellepärast on nad õppimisvõimelisemad ning reageerivad kiiresti. Kiirel lennul on see väga oluline. Samuti on neil ka seljaaju ja närvid. Linnud orienteeruvad peamiselt nägemise abil (näevad värve). Samuti on hea nende tasakaal. Halvalt on aga arenenud haistmine ja maitsmine. Toitumise alusel jaotatakse linnud röövtoidulisteks ja segatoidulisteks. Toitu haaravad linnud sarvja nokaga
annaabi.ee 
