TIITRIMINE Mis see on? Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, millekontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Meetodi põhimõte Igasugune tiitrimine baseerub mingil keemilisel reaktsioonil- tiitrimisreaktsioonil. Toimub keemiline reaktsioon 2 aine vahel. Ainele, mille moolide arvu tahetakse teada saada, aga mille ruumala on teada, lisatakse ainet, mille ruumala ja molaarsus on teada. Eelised Lihtne ja odav Rakendatav laia valiku analüütide määramiseks Tiitrida saab hägust lahust Puudused Ei ole sobiv olukordades, kus puudub sobiv tiitrimisreaktsioon. (alkaanid) Rakendatav eeskätt suhteliselt lihtsate proovide jaoks Vajab proovi lahuse kujul
............................................................................................... 5 2.3 Pirni tiitrimine:.................................................................................................... 5 Paide taliõun............................................................................................................... 5 3.1 Talveõunast lähemalt:....................................................................................... 6 3.2 Õuna tiitrimisest:................................................................................................ 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 8 Lisad........................................................................................................................ 9
Ammooniumi väljutamine proksimaalsesse torru. Pocock G. Human Physiology: The Basis of Medicine. Oxford University •Tänu sellele sekretsioon kehas vesinikioone. • Nh4+ teke ja sekretsioon on ekvivalentne mittelenduvate hapete vesinikioonide tiitrimisest nõrga aluse ammoniaagi poolt. • Aminohapete metabolismist tekkinud happed Kasutatud kirjandus 1. R.F.Schmidt G. Thews, Inimese füsioloogia, Tartu, 1997. Peatükid 2.6, 15, 17.1 2. Pocock G. Human Physiology: The Basis of Medicine. Oxford University Press. 2004,2006. 3. Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) 4. Glutamaadi deamineerimise pilt: http://2012books.lardbucket.org/books/introduction-to-chemistry-
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK8 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Katb41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12.02 ja 26.02.14 Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest...
Asendades saadud kontsentratsioonid kompleksi tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Ekvivalentpunkt Peale ekvivalentpunkti Peale 35,00 ml titrandi lisamist Asendades need väärtused tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Tiitrimist mõjutavad tegurid *pH mõju tiitrimiskõvera kujule Ca ioonide tiitrimisel EDTAga; mida suurem pH seda suurem tiitrimiskõvera hüpe; *Komplekside püsivuse mõju tiitrimiskõvera kujule , näide erinevate metallide katioonide tiitrimisest EDTA ga pH 6 juures. Mida püsivam kompleks, seda suurem tiitrimiskõvera hüpe Indikaatorid * 200 orgaanilist ühendit orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. *MIn + HY3= HIn2 + MY2 ET00 Mureksiid In + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased Indikaatorid *Kalmagiit * Eriokroommust T, ET00 Indikaatorid *Arsenazo I *NASHappelises keskkonnas punakasvioletne, punane pH 3,5;Kollased kompleksid Cu, Zn, Pb
S2980 = [S(CH3COOCH2CH3) + S(H2O)] [S(C2H5OH) + S(CH3COOH)] = = (259,41 + 69,95) (160,67 + 159,83) = 8,86 J/mol*K G2980 = H2980 - T S2980 = -3790 298 8,86 = -6430 J/mol K0= e2,595 = 13,40 Katse viga: Järeldus: Antud töös leiutud näilise tasakaalukonstandi väärtuseks sain mina 26,62, mis erineb tegelikust 13,40st väga palju. Ehk tekkis nii suur katseviga ebatäpsest NaOH tiitrimisest või ebatäpsest lahuse valmistamisest. 5
Aritmeetiline keskmine: (86,7 + 113,75) / 2 = 100,25 kat/ml 3. Tulemused Invertaasi aktiivsus kümnendal minutil tuli arvutuslikult 86,7 kat/ml ning kahekümnendal minutil 113,8 kat/ml. Nende aritmeetiline keskmine tuli 100,25 kat/ml. See näitab, et 1 ml invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse keskmiselt 100,25 mol'i taandavat suhkrut sekundis. Erinevatel minutitel saadud tulemused erinevad üksteisest 23,8% võrra. Võimalik, et katseviga tekkis ebatäpsest tiitrimisest, kui lahusesse läks rohkem vasksulfaati, kui tegelikuks ekvivalentpunktiks vaja oli.
katalüsaatori funktsioon) ja lasime segul seista 1 nädal. Seejärel tiitris sinna NaOH lahust ning leidsime ekvivalentpunkti. Reaktsioonis tekkin etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse taustareaktiivide tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv. Arvutuskäigus arvutatud näiline tasakaalunkonstant oli 7,2, teoreetilin konstant tuli 15,55. Suur erinevus võib olla tingitud valest või ebatäps tiitrimisest Kasutatud allikad: Õppejõu poolt antud praktikumi juhend segu, minu praktikumi HCl'ga, millel oli nädal. Seejärel tiitrisime i. Reaktsioonis tekkinud rvutatakse lähtudes st lahutatakse de arv. ant oli 7,2, teoreetiline d valest või ebatäpsest end Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööüles poolt antud tööülesanne ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht. ht.
annaabi.ee 
