Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole. Vaatajad olid rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võlutud neistliikuvatest piltidest, mishaaravad elavat elu. Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegemist oli tummfilmiga. Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mängiti sobivat muusikat. Enamik tolleaegseid filme meenutasid teatritükke. Filmid olid üles ehitatud peamiselt kukkumistele ja tagaajamistele ning lõppesid siis, kui kogu võtteplats oli publiku lõbustamiseks tükkideks pekstud. Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks: üks kaader=üksainus sündmus. Kaamera asetati iga üksiku sündmuse filmimiseks kolmjalale, nii et objektiiv jäi umbes inimsilma kõrgusele ja kogu episood mängiti selle ees algusest lõpuni maha
Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna)
Pariisi kohvikus esimest korda maailma liikuvaid pilte. • Esimesele seansile pole tulnud just palju rahvast. Oli unbes 30 vaatajad ja ka mõned ajakirjanikud ja LumiereZide sõbrad. • Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. • Järsku hakkab fotol hobune liikuma vaatajate poole.Liikub ka jaama rong, suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi tänavapilt, suplus meres.
Koreograafiliselt oli muusikal Täiesti laitmatu. Mulle väga meeldisid tantsustseenid ja see oli tore, et neid oli päris palju. Tantsijate lavaline liikumine oli originaalne ja seda oli väga huvitav jälgida. Paljud tantsudest meenutasid balletti, ning see tegi etenduse veelgi mitmekesisemaks ja meeldivamaks. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval. Teose peaosalisteks olid Urmas Põldmaa (Eisenstein) Alla Popova (Rosalinde), Angelika Mikk (Adele), Jaan Willem Sibul (Dr. Falke) ja Mati Kõrts (Alfred). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik väga hea. Laulmine ja näitlemine tuli neil väga hästi välja, kõik elasid oma rolli kenasti sisse. Mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli valik samuti õnnestunud. Kõige rohkem meeldis mulle toatüdruk Adele
samuti õnnestunud. Minule tundus, et kõige paremini sai oma rolli täitmisega hakkama Jaanika Sillamaa. Ta laulis väga oskuslikult ning jõuliselt. Tema hääl ja väljendusviis sobisid üldse hästi kokku Anita rolliga, kes oligi temperamentne ja jõuline puertoriikolanna. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest muusikalis kõlasid väga hoogsad latiino- ning jazzirütmid. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid. Kõlanud lauludest oli minu arust kõige jõulisem ja suursugusem ,,America". Seda kuulates tuli lausa kananahk ihule. Kokkuvõtteks võikski öelda, et mulle see etendus väga meeldis, jäin sellega täielikult rahule. Elamus oli erakordne ning kui tulevikus etendub midagi ,,West Side Story" sarnast, lähen kindlasti vaatama. Annika Vesselov
ühevärvilist trükki. VIDEOMATERJALID Videotel on positiivne mõju konverentsidel, presentatsioonidel ja näitustel sissejuhatava elemendina. Igal ettevõttel ei pea end tutvustavat videot olema. Kui aga siiski soovitakse end video abil televisioonis tutvustada,tuleks silmas pidada: · Alghelile ei tasu peale salvestada muid helisid · Ei lisata pildile tiitreid · Videopilti ei kaasata reporterit SPONSORLUS Sponsorlus võimaldab tutvustada ettevõtte logot, teadvustada ettevõtte ideid ja eesmärke, saavutada laiemat tuntust. Sponsorluse viisid: · Sportlase, kultuuritegelase jt. Toetamine · Mõne ürituse korraldamise (spordivõistlus, heategevuskontsert) toetamine · Televisiooni-, raadiosaate toetamine