heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja tuhande aasta pärast. Maa liikumise 3 komponenti: 1)tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil perioodiga 1 ring aastas 2)pöörlemine ümber tiirlemistasandi 66,3 kraadise nurga all oleva telje perioodiga 24 tundi 3)telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25,7 aastat. KUUVARJUTUS leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. PÄIKESEVARJUTUS leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut
MARIANNE TEKKEL PÄRNU ÜLEJÕE GÜMNAASIUM EESTI KEEL TEEMA:SÜGIS 1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks.
· LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES, MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES) GAASIDE OSAKAAL ARGOON 0,9% SÜSIHAPPEGAAS ÜLEJÄÄNUD GAASID 0,03% 0,04% HAPNIK 21% LÄMMASTIK 78% Maa liikumine · Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks · 1. Tiirlemine ümber Päikese (perioodiga 1 aasta) 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandi. 3. Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga = 25725 aastat. http://www.zum.de/dwu/depotan/apan011. htm Maa liikumine · Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevade punktist, nimetatakse troopiliseks. · Kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Varjutused · Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist. · Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu
tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg, mis säilitab terve tiiru jooksul oma asendi on tiirlemistasandi suhtes kaldu. Öö ja päeva pikkus muutub, sest kui Maa põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks tiirlemistasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuse muutust ja aastaaegade vaheldumist lihtsalt poleks, sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib
laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõige suuremate teleskoopidega näha Maa pinnamoodustusi. Enamiku planeedist hõlmavad tumedad sinised alad. Nende vahel võib täheldada kollakaspruune piirkondi. Planeedi pinna jälgimise põhjal on Maa ööpäev 2% lühem kui Marsil. Maal nagu Marsilgi esinevad aastaajad, sest planeedi pöörlemistelg on tiirlemistasandi ristsuunaga kaldu 23,5-kraadise nurga all ning seetõttu on kord üks, kord teine planeedi poolkera rohkem Päikese poole pööratud. Pooluste ümber on valged polaarmütsikesed, mis suurenevad ja vähenevad vastavalt aastaaegadele. Lõunapoolne polaarmüts on palju stabiilsem, kuid väiksema ulatusega kui põhjapoolne. Spektroskoopiliselt on Maa atmosfääris kindlaks tehtud hapniku, veeauru ja süsihappegaasi olemasolu, kuid teoreetikute arvates on
Milleks neid vaja on? Tähtkuju on vanaaegne ajamõõtmise ühik, nende vajalikkus seisneb teeleidmises. Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus. 6. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ja kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber tiirlemistasandi ja telje pretsessioon orbiidi suhtes. 8. Mis on planeedid? Planeedid on rändavad tähed, Maa sarnased ja samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. 9. Kirjelda Kuu ja Päikese varjutust. Kuu ja Päikese varjutused on kolme taevakeha sattumine ühele joonele. Esimesel juhul jääb Kuu Maa varju ja teisel juhul jääb Päike Kuu varju. 10. Milleks kasutatakse teleskoopi? Teleskoop on astronoomiainstrument, millega suurendatakse vaadeldavat kauget objekti
teisi planeete. Tema näiv liikumine lubas teda siiski planeediks liigitada. Uraanil nähtavad detailid puuduvad – kaasaegsetes teleskoopides näeb teda helesinise kettana. Põhikoostiselt sarnane Jupiteri ja Saturniga – vesinik ja heelium, aga ka atsetüleeni ja metaani, viimasest tuleneb ka planeedi sinine värvus. Uraan pöörleb suhteliselt kiiresti, tehes täispöörde 16 tunniga. Uraani pöörlemistelg paikneb tiirlemistasandi suhtes väga väikese nurga all – ta nagu veereks mööda orbiiti. Tänu pöörlemistelje orientatsioonile on Uraanil sarnaselt Maa poolustele polaarpäev ja polaaröö, mille kummagi kestvus on 42 Maa-aastat.Ka Uraanil on rõngaste süsteem, paraku on need rõngad väga halvasti vaadeldavad. Sarnastelt eelmistele „suurtele“ on Uraanil vähemalt 15 looduslikku kaaslast. Uraani magnetpoolused asuvad (erinevalt
annaabi.ee 
