Proovikeha tiirlemisperioodi arvutamine ringikujulise orbiidi korral. Et ringikujulisel orbiidil liigub taevakeha ühtlaselt, saame tiirlemisperioodi ehk aja, mis kulub täistiiru sooritamiseks, valemist s T = , v kus s on orbiidi pikkus. Orbiidi ringikujulisuse tõttu s = 2 r , kus r märgib orbiidi raadiust. Seega 2 r T = . v Viimasesse valemisse asendame kiiruseks esimese kosmilise kiiruse valemist (4.5). Siis saame tiirlemisperioodiks r3 T = . (4.6) GM Valemist on näha, et kui ringikujulise orbiidi raadius suureneb n korda, siis tiirlemisperiood suureneb n 3 korda. 4.2 Hõõrdejõud Tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest.
Ringliikumise kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti poole. Sellist kiirendust nimetatakse tsentripetaalkiirenduseks ehk kesktõmbekiirenduseks. Tsentripetaalkiirendust (kesktõmbekiirendust) saab arvutada valemiga v2 a 2r r Aega, mis kulub punktil täispöörde tegemiseks ehk suletud trajektoori ühekordseks läbimiseks nimetatakse tiirlemisperioodiks. Tähis T, ühik sekund Tiirlemisperioodi saab arvutada valemiga 2r T v rad Ringliikumisel on üheks iseloomustavaks suuruseks nurkkiirus. Tähis , ühik s
Jupiter peidab endas hiiglaslikku ookeani, mis aga ei sisalda vett, vaid koosneb vedelast vesinikust ja heeliumist. Selle sügavus on umbes 40 000 kilomeetrit ja tõenäoliselt alles selle põhjas on tahke pinnas. Üksikasjalikud uurimistulemused Jupiterist saadi 1979.aastal, kui planeedi lähedalt möödus kaks kosmosesondi Voyager. Muu hulgas avastati Jupiteri rõngas, mis koosneb 55 000 kilomeetri kaugusel ümber Jupiteri tiirlevatest tolmuosakestest. ( 1.) Jupiteri tiirlemisperioodiks on ligi 12 aastat. Planeedi näiva liikumise määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli, seega peab tal olema ka tahke tuum. Kosmosejaam Galileo on selgeks teinud, et vesinik moodustab 86% atmosfäärist
Euroopa Liit. Soovitakse keskenduda põhiliselt tsiviilprobleemide lahendamisele Mis on GPS GPS on kõikjal Maa pinnal (ja selle kohal) ööpäevaringselt toimiv satelliitidel põhinev süsteem, mille kasutaja võib määrata oma asukoha ja liikumiskiiruse ning saada täpse aja. Süsteem koosneb kolmest osast satelliidid, seirejaamade võrk ja kasutajad. GPS satelliitide võrk koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad 6 orbiidil. Orbiitide kauguseks maast on 20 183 km. Satelliitide tiirlemisperioodiks on 11 h 58 min. Niisugune satelliitide paiknemine võimaldab üle maailma igal ajal vähemalt nelja satelliidi nähtavuse tõusunurgaga 15°. Iga satelliit lähetab signaale kandevsagedusel L1 (1575,42 MHz) lainepikkusel 19cmja L2 (1227,6 MHz) lainepikkusel 24cm. Kandevlainel on moduleeritud kaks pseudojuhuslikku signaali C/A (Coarse/Acquisition) ja P (Precise) kood ning satelliitide trajektoori andmed. Signaalide stabiilsus kindlustatakse tseesiumkellade abil. Satelliidi planeeritud
sekundiga? Lahendus. Teeme joonise, mis kujutab Antud: kuulikese tiirlemist nööri otsas.. m = 50 g = 0,05 kg r = 50 cm = 0,50 m T=1s F=? Kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud arvutatakse valemiga v2 F =m . r Mass ja raadius on antud, puudu on kuulikese joonkiirus. Selle saame lihtsalt arvutada, kuna kuulike teeb ühe täistiiru aja T jooksul (seda nimetatakse ka kuulikese tiirlemisperioodiks) ja selle ajaga läbitud teepikkus on võrdne ringjoone pikkusega s = 2 r . Kuulikese joonkiirus 2 r v= . T Asendades kiiruse, saame kesktõmbejõu arvutamiseks valemi m 4 2r F= . T2 Arvutamine annab tulemuseks 0,05 4 2 0,5 F =( ) N=1N 12 Vastus: kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud on 1 N. Selle tekitab kuulikese tiirlemisel kuulikest hoidva niidi tõmme. Näidisülesanne 8
Et ringikujulisel orbiidil liigub taevakeha ühtlaselt, saame tiirlemisperioodi ehk aja, mis kulub täistiiru sooritamiseks, valemist s T= , v kus s on orbiidi pikkus. Orbiidi ringikujulisuse tõttu s = 2π r , kus r märgib orbiidi raadiust. Seega 3 2π r T= . v Viimasesse valemisse asendame kiiruseks esimese kosmilise kiiruse valemist (4.5). Siis saame tiirlemisperioodiks r3 T = 2π . (4.6) GM Valemist on näha, et kui ringikujulise orbiidi raadius suureneb n korda, siis tiirlemisperiood suureneb n 3 korda. 4.2 Hõõrdejõud Tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest.
annaabi.ee 
