Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemisperiood võib hiidplaneetide (Jupiteri ja Saturni) külgetõmbe mõjul muutuda. Tuntumaid komeete Encke komeet kõige lühem periood (3,3 a) Halley komeet periood 76 aastat. Viimati nähti 1986.a. Lühiperioodilised komeedid periood lühem kui 200 a. (194 komeeti) Pikaperioodilised komeedid pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast. 17P/Holmes plahvatas 2007.a. sügisel.
ühes ja samas punktis. Sellised satelliidid sobivad hästi ilmastiku ja pilvkatte pidevaks jälgimiseks teatud suure ala kohal; 2) polaarorbiitidel tiirlevad satelliidid. Nende orbiitide tasandid on risti ekvaatoriga ja nad ületavad igal ringil mõlemat poolust. Nende orbiit on madalam (5001000 km), mistõttu on nad ka võimelised hankima Maa kohta palju detailsemat infot, kuid seda igal ajahetkel tunduvalt väiksema territooriumi ulatuses. Nende satelliitide tiirlemisperioodid on umbes 100 minutit ning valitud selliselt, et satelliit ületab igat vaatluspunkti igal ringil täpselt samal kellajal kohaliku päikeseaja järgi. Neid nimetatakse ka päikesesünkroonseteks. Polaarorbiitidel liikuvatele satelliitidele asetatud fotokaamerad ja sensorid näevad Maal ükskõik, mis hetkel erinevat piirkonda, mis kokku moodustavad seirevööndi, mille laius sõltub sensori tüübist ja ulatub tavaliselt mõnekümnest km mõne sajani.
Lisaks sellele on Maa telg kaldu 23,5°. Juunis on põhjapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis suvi ja lõunapoolkeral talv. Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kaldu, tekitades põhjapoolkeral talve ja lõunas suve. Märtsis ja septembris pole kumbki poolkera Päikese poole kaldu. Päevad ja ööd on võrdse pikkusega. Märtsis on põhjapoolkeral kevad ja lõunapoolkeral sügis. Septembris on olukord vastupidune. Teistel planeetidel on oma aastaajad ning tiirlemisperioodid. Atmosfäär, ilmastik Sadade kilomeetrite kõrguv liikuv õhumass on atmosfäär. Päikese kuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks langeks õhk jäise 6 m paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on Maa jaoks justkui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad Päikese kahjuliku kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.
Valged tähed on pinnatemperatuuriga 7500-10000kraadi, kollased 5000-6000kraadi, oranzid 3500- 5000kraadi, punased 3000-3500. Enamike tähtede pinnatemperatuur kuulubki vahemikku 3000-30000kraadi. 19. Kaksiktähed Need on gravitatsiooni poolt seotuna üksteise lähedal ümber.......... massikeskme tiirlevad tähed. Liikumise tee ja tiirlemisperioodi järgi saab taevamehaanika seadusi kasutades arvutada kummagi tähe massi. Kaksiktähtede tiirlemisperioodid võivad kesta veerand tunnist kuni mitme tuhande aastani. Paariliste kaugus võib aga olla võrreldav tähtede endi läbimõõduga. Päikese lähemas ümbruses on vähemalt pooled tähed kaksik- või mitmiksüsteemid. Kaksikute tiirlemine teineteise ümber toimub ühes tasapinnas. Osa kaksiktähti paistavad neile spektraalkaksikutena. Seda tänu spektrijoonte periooodiliselt lähenemisele. Tsefeiidid Kõige kasulikumad ja omapärasemad muutlikud tähed. Nende tätede
tiirlemisajaga paarid; põhjuseks on, et nende avastamine on kerge ainult siis, kui orbiidiliikumise kiirus on suur, mõnikümmend kuni mitusada kilomeetrit sekundis; vastavalt gravitatsiooni seadusele on see aga võimalik ainult siis, kui kahe tähe vahemaa (orbiidi keskmine raadius) on väike ning vastavalt periood on lühike. Tegelikult on suurim osa spektroskoobilisi kaksiktähti vahekaugusega alla üht astronoomilist ühikut ja tiirlemisperioodid ulatuvad vaid päevadesse ning kuudesse. Esimesi spektroskoobilisi kaksiktähti avastasid 19. sajandi lõpul Pickering Ameerikas ja Vogel Saksamaal. Kõige laialdasemad tööd nende avastamisel ja orbiitide määramisel on tehtud Ameerikas ; nüüdisajal on teada üle tuhande spektroskoobilise kaksiktähe. Väga paljudel on orbiidid juba määratud, tänu sellele, et nende tiirlemisajad on lühikesed - vastandina visuaalseile kaksiktähile.
nn sabatähed. Kokku on komeete loetletud Päikesesüsteemis umbes 4200 tükki. Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt sabale avaldatava rõhu tõttu alati suunatud Päikesest eemale Komeetide tiirlemisperioodid võivad olla kas: lühikesed – see tähendab 20 … 200 aastat – näiteks Halley komeet, Hyakutake komeet, Hale-Bopp. Selliste komeetide orbiit ulatub kaugeimas punktis napilt Jupiteri orbiidi taha. pikad – see tähendab üle 200 aasta – näiteks McNaugh’i komeet (92,6 tuh. aastat), Westi komeet (6 milj. aastat). Nende orbiit ulatub kaugeimas punktis kaugele Päikesesüsteemist välja Leidub ka ühekordseid, mitteperioodilisi komeete, mille orbiit pole ellips vaid parabool (või
annaabi.ee 
