1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
CaCO3 + 2HClCaCl + H2CO3 H2O, CO2^ Katse 2. Reaktsioonivõrrand. NH4Cl + NaOHNaCl + NH4 OH Katse 3. Reaktsioonivõrrand. BaCl2 + NaSO4 NaCl2 + BaSO4 Katse 4. Reaktsioonivõrrand. AlCl3 + 3NaOH Al(OH)3 + 3NaCl NaOH + H(OH)3 Na(Al(OH)4) Katse 5. Tekkinudraud(II)hüdroksiid muutub pruunikaks Fe3+ ühendiks. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 + Na2SO4 4.2 Anorgaanilisteainetekeemilisedomadused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, põleti, tiiglitangid, FeSO4, FeCl3, CuSO4, NaOH, HCl(H2SO4) lahused, MgO, CaO, Al2O3, Cu(laast), Fe(nael), Zn, Al, Mg. Reaktsioonivõrrandid. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 sademesse + Na2SO4 FeCl3 + 3NaOH Fe(OH)3sademesse + 3NaCl CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 sademesse + Na2SO4 Fe(OH)2 + 2HCl FeCl2 + H2O Fe(OH)3 + HCl FeCl2 + H2O Cu(OH)2 + HCl CuCl + H2O Katse 2. Reaktsioonivõrrandid. CaO + H2O Ca(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) MgO + H2O Mg(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke)
Pärast kuumutamist jääb veevaba CuxCly. Sellest saab leida kristallvee massi. Lahustades soola vees ja pannes selles sisalduva metalli reageerima rohkem aktiivse metalliga saab eraldada vase massi. Kloriidioonide sisaldus arvutatakse masside vahest. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Kasutatavad ained: CuxCly · zH2O, alumiiniumi pulber, 6M HCl, 95% etanool. Töövahendid ja seadmed: Tiigel, keeduklaas (100mL), mõõtsilinder (25 ja 50mL), klaaspulk, uuriklaas, spaatel, tiiglitangid, skalpell, pintsetid, eksikaator, vaakumfiltreerimise seade koos Bühneri lehtriga, filterpaber, elektripliit, analüütilised ja tehnilised kaalud, kuivatuskapp TÖÖ KÄIK Vaskkloriidkristallhüdraadist vee eraldamiseks kaalusin tiiglis kindla koguse proovi ja kuumutasin seda. Lõpetasin kuumutamise, kui värvus kogu proovi ulatuses oli sinisest pruuniks muutunud. Seejärel jahutasin proovi eksikaatoris ja kaalusin järelejäänud proovi massi
ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine.
jne. Polümeer ja reaktiivid: Eelnevalt termostaadis kuivatatud puuvillavatt niiskussisaldusega mitte üle 6% - 0,4 g, lämmastikhape tihedusega 1,4 g/sm3 - 7ml, väävelhape tihedusega 1,84 g/sm3 - 13 ml, lahustid - atsetoon, etanooli ja dietüüleetti segu ( 1:3 ), universaalne indikaatorpaber. Seadmed ja vahendid: Koonilised kolvid 50 ml - 2 tk., klaaspulk, kuivad katseklaasid , klaasplast, tiiglitangid, aparatuur leekpunkti määramiseks. Töö eesmärk: Esterdada tselluloosi lämmastikhappega ja võrrelda saadud nitrotselluloosi omadusi tselluloosi omadustega. Töö käik: Valmistasin nitreerimissegu, seejärel teostasin tselluloosi nitreerimine. Eraldi kahes 50ml - koonilises kolvis valmistasin nitreerimissegu järgmises vahekorras: 1 katseklaas HNO3 - 4ml ja H2SO4 - 6ml; 2 katseklaas HNO3 - 3ml ja H2SO4 - 7ml. Happeid segasin ettevaatlikult klaaspulgaga
(tmbekapis). * Mikroskoop. * Reaktiivipudelid pipettidega, dest. vee pudelid, universaalindikaatorpaber - ks komplekt 2 -3 pilase kohta. * Filterpaber. * Veevann (saab ka ilma hakkama). Igale pilasele. * 2 tsentrifuugiklaasi * 2 - 4 vikest katseklaasi * 1 vike portselantiigel * 1 vike keeduklaas * 1 klaasplaat * 1 klaaspulk * 1 leeknel (kroomnikkeltraadi jupike) * 1 pleti * 1 tiiglitangid * 1 katseklaasihoidja * 1 katseklaaside statiiv * 1 - 3 tilgapipetti Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6]
Kolvid lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett vedelike tilkhaaval võtmiseks. Lehter vedelike valamiseks. Uhmer ja nui tahkete ainete peenestamiseks. Portselankauss ainete kuumutamiseks (ei tohi lahtisel leegil). Portselantiigel ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees.
annaabi.ee 
