Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate. 14. 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. Joonis 2. Loote areng 10)ASUSTAMINE Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi. Vastsed asustada hajutatult tiigivette suuremad võib ühes kohas.Kalade arv pinnaühiku kohta sõltub kalade vanusest ja kasvatamise intensiivsusest.Samasuviste kasvatamiseks kuni 1 ha suurused ja keskmiselt 1,1-1,2 m sügavused tiigid. Asustustihedus kevadel 30 000 50 000 tk/ha vastseid. Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m
Areng *Pärast koorumist eelvastne, vastne ja maim. *Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. *Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate 14. 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. Asustamine *Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi. *Vastsed asustada hajutatult tiigivette suuremad võib ühes kohas. Asustustihedus *Kalade arv pinnaühiku kohta. Sõltub kalade vanusest ja kasvatamise intensiivsusest. *Samasuviste kasvatamiseks kuni 1 ha suurused ja keskmiselt 1,1-1,2 m sügavused tiigid. Asustustihedus kevadel 30 000 50 000 tk/ha vastseid. Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. *Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse
Karpkalavastsed on tõusnud ujuma 120 VASTSETE TRANSPORT Pikaajaline polüetüleenkottides (2500-3000 tk/l) Alla 2 tunni puhul 10-15 tuh. tk/l 121 VASTSETE TRANSPORT Lühiajaline ( 1600-2000 tk/l) 122 Asustamine Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi. Vastsed asustada hajutatult tiigivette suuremad võib ühes kohas. 123 Asustustihedus Kalade arv pinnaühiku kohta. Sõltub kalade vanusest ja kasvatamise intensiivsusest. Samasuviste kasvatamiseks kuni 1 ha suurused ja keskmiselt 1,1-1,2 m sügavused tiigid. Asustustihedus kevadel 30 000 – 50 000 tk/ha vastseid. Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist.
päeva.Diagnoos pannakse episotoloogiliste andmete, kliiniliste tunnuste ja seeneniidistiku leiu põhjal lõpuste veresoontes. Branhüomükoosi kindlakstegemisel kehtestatakse kalamajandile kitsendused. Branhüomükoosi tõrje seisneb peamiselt haiguse profülaktikas. Suvetiigid peavad olema talvel kindlasti kuivad ning sügisel tuleb neisse külvata kustutamata lupja vähemalt 25 ts/ha. Haiguspuhangu ilmnemisel tuleb katkestada söötmine, suurendada vee läbivoolu tiigis ning viia tiigivette lupja 150200 kg/ha. Lubi tuleb eelnevalt lahustada. Lõhelaste süvamükoos Eestis pole esinenud . On organites ja pinnal. PARASITOOSID Ainuraksetest põhjustatud haigused · Kostioos Kostioos on naha ja lõpuste kahjustusega kulgev noorkalade haigus, mille tekitajaks on ainurakne viburloom Costia necatrix (syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm
annaabi.ee 
