Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tiibraketid" - 5 õppematerjali

Tomahawk-rakett
20
pptx

Tomahawk-rakett

 GPS-süsteem › GPS- globaalne asukoha määramise süsteem, mille põhiosaks on 24 kindlal viisil liikuvat satelliiti. Neist neli on alati nähtaval. Vahetades signaale nende nelja satelliidiga määratakse objekti kaugus satelliitidest ja sellest omakorda objekti täpne asukoht ning kiirus. Rakett sihtmärgini  Lendab etteprogrammeeritud teed pidi, võimalikult madalalt  Lennukõrgus maapinnast võib olla kuni 20 m  Tiibraketid praktiliselt tabamatud  Ei pruugi rünnata otsesihis, vaid mistahes küljest Kasutatud kirjandus  http://www.loodusajakiri.ee/horisont/ar tikkel80_68.html  https://et.wikipedia.org/wiki/Lahes%C 3%B5da Aitäh kuulamast! 

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Robotid
11
doc

Robotid

Esineb ka energiavarustuse, ajamite ja liikumise juhtimise probleeme. [5] Kuigi tööstusrobot talub pinget ja pikki töö tunde, ei talu seda siiski inimene, kes peab selle robotiga koos töötama. Palju tööõnnetusi on juhtunud just masina robotiivsuslikust töörütmist ning inimese väsimusest. Robot ei näe ega tunneta, et inimese tähelepanu kaob ning õnnetused tulenevad sellest kergesti. 5. Sõjandusrobotid 5.1. Info Põhilisetks on iseliikuvad soomukid, tiibraketid ja piloodita luurelennukid. [5] Robootika tootmisharu on võtnud kasutusele põhiliselt just USA riigikaitses mitmeid mehitamata robootika süsteeme. Igaüks teab, et on sõduri töö on ohtlik, kuid mõned ülesanded, mis sõdurile on määratud, on ohtlikumad kui teised. Parem oleks ju saata selliseid tööülesandeid täitma robot, mitte inimene. Pigem kaotakse raha, mis on pandud selle roboti ehitamiseks, mitte inimelu. [6] 5.2. Sõjarobotite kasulikkus

Filosoofia → Insenerieetika
42 allalaadimist
Meedia mõju 2
16
docx

Meedia mõju 2

 Lugu on teksti- ja infokeskne  Suur formaat  Kasutatud asjatundjate arvamusi  Keelekasutus on asjalik, ei ole argine või lobisev 2) Faktid:  JASSM- raketid, mis Soome hävitajate F/A-18 moderniseerimise käigus relvasüsteemile juurde lisatakse, on raskesti tuvastatavad suure raadiusega õhk-maa tüüpi tiibraketid, millesarnased on olemas veel Ameerika Ühendriikidel.  Sõjaaja armee võimekust on vähendatud 450 000 sõdurilt 350 000ni, tsiviiltöötajad koondatakse.  Rakettide ulatus on üle 350 kilomeetri. Arvamused:  Kui kulusid veelgi kärbitakse, ei pruugi sealmaal enam ajateenistuse ülalpidamine võimalik olla.  Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kaarel Kaasi

Meedia → Meedia
46 allalaadimist
USA 1991-2011-ajalooreferaat
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

tähtaegadel lasi Hussein mööda minna. Ilmselt tähtsaim oli 678 mis kuulutati välja 29. Novembril 1990 ja selle tähtaeg oli 15. Jaanuar 1991, pärast selle lõppemist otsustatigi aluastada Kuveidi vabastamist. Pärast seda, kui 15. Jaanuaril oli möödunud Saddamile antud tähtaeg ja diktaator ei vastanud ka järgmisel päeval, algas 17. Jaanuaril operatsioon Desert Storm. Lahel seisvatelt USA laevastiku alustelt tulistati Iraagi sihtmärkide pihta tiibraketid. Eeskätt võeti sihikule õhutõrjeseadmed, et hõlbustada õhujõudude ülesannete täitmist. 5 tundi pärast esimesi rünnakuid esines Iraagi riiklikus raadios Saddam Hussein ja dekareeris, et on alganud kõigi sõdade ema. Järgmisel päeval laskis Iraak Iisraeli 8 Al Husseini raketti, kuna arvati, et Iisraeli sekkumise korral keelduvad teised Araabia riigid sõdimast. Nende Scud rakettide tulistamine

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Euroopa Liidu naabruspoliitika
94
doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

Tuomioja, et Eesti ja Soome suudavad oma vastava lobbytööga tihendada Venemaa koostööd Norra ja Islandiga, mille tulemusel peaks Põhjamõõtmest saama EL-i, Venemaa, Norra ja Islandi ühispoliitika. Nagu tänaseks teada, ei tulnud sellest kavatsusest midagi välja, kuna EL osaleb Vene-vastastes sanktsioonides. Island aga ei soovi enam ühineda Euroopa Liiduga. Samas asuvad just Põhja-Norras Venemaa piiride vahetusläheduses USA tuumalõhkepeadega strateegilised tiibraketid, mis eriliselt ärritab Venemaa võime ning pärsib tema koostöötahet Norraga. Ent Moskva ja Euroopa Liidu pikaajaliste ning üha teravnevate vastuolude tõttu pole realiseerunud ka omaaegse Soome peaministri Paavo Lipponeni poolt 2000. aasta oktoobris välja öeldud soov, et Helsingi-Tallinn-Peterburi kolmnurgast kujuneks aastakümnendi jooksul välja globaalse tasemega arengukeskus. Eelöeldut silmas pidades ei saa

Ühiskond → Poliitika
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun