Bloomsburys · Muuseum asutati 1753. aastal · 18811885 lahutati loodusloolised kogud · 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina · 1922 alustati konserveerimistöid · 1961 rajati uurimislaborid · Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi · Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarg use endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel Londoni vaateratas (The London Eye) · Vaateratas avati peaministri Tony Blairi poolt 31.dets 1999 · Töötama hakkas 9.märts 2000 · 135m kõrge, maailma kõige suurem vaateratas · 32 kapslitraskus 10 tonni, kannab 25 inimest · Iga päev sõidab sellega 10 000 inimest, aastas 3.5 miljonit inimest · Selge ilma korral on võimalik näha 40 km kaugusele · Pöörleb 26cm/sek, täisringiks kulub 30 min Pildid Londoni vaaterattast
aastast kuuluvad need eraldi muuseumile. Aastal 1970 viidi välja ka etnograafiakogud,kuid kogud toodi 1998 tagasi ning moodustavad nüüd Briti Muuseumi etnograafiaosakonna. Aastal 1922 alustati konserveerimistöid. Aastal 1961 rajati uurimislaborid. Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi. See oli üks Londoni millenniumiprojektidest. Ehitise kavandas Foster & Partners. Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarguse endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel, mis läks maksma 100 miljonit naela. See on Euroopa suurim klaasiga kaetud ruum. Londoni vaateratas ( The London Eye ) Vaateratas avati ametlikult peaminsti Tony Blairi poolt, 31.Detsembril 1999.Tehniliste probleemide tõttu hakkas see töötama alles 9.Märts 2000.Peale avamist on see saanud peamiseks turistide aktratsiooniks. Londoni vaateratas on 135 meetrit kõrge, mis teeb selle maailma kõige suuremaks vaaterattaks.
Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresdeni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725
Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresdeni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725
locus amoenus (< ld.) nn "ihaldatud miljöö". 7 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a loggia (< it.) lodza. Aia poole suunduvate tiibhoonete teise korruse avatud osad või hoone ja aia vahele jäävad verandataolised avaruumid, renessansi villades levinud. maastikuaed, -stiil vabakujuline, ebasümmeetriline mitteformalistlik aiastiil, mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr
juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Vene tsaar alustas oma perekonna suvelossi rajamist. Peeter I oli sellajal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänasena säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuva hoone kohal. Mõlemad ehitised olid tagasihoidlikud ning lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Niccolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresteni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli tööde juhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725
elemendid. Prantsuse vararenessansi esimeseks näiteks arhitektuuris loetakse Blois` lossi keerdtreppi (1515-24, nim. ka Francois I trepiks). Trepi toestik on küll veel gooti pärane, neljakandilised kõrgele baasile toetuvad piilarid ja trepikäsipuude balustraad kõnelevad aga renessansi läbimurdest. Renessanssarhitektuurile iseloomulikku fassaadiliigendust näeb Chambord`i jahilossi arhitektuuris (1519-53), mille kolmekorruselise peaehitise ja nurgatornidega tiibhoonete mõjusamaks osaks on rikkalike kaunistustega kõrged katuseehitised (tornid, tornikesed, kõrged korstnad, katuseaknad) Huvi katuseehitiste, kõrgete katuseakende ja tornide vastu on iseloomulik ka hilisemale prantsuse arhitektuurile. Renessansitraditsioonide väljakujunemist võib jälgida ja Fontaineblau lossis, mille ovaalse siseõe poole väljuva fassaadi kujunduses on esmakordselt kasutatud kahekordse portikuse motiivi (1528, arh. G
annaabi.ee 
