soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m
Sama. nn prantsuse park, XIV Versailles: ansambel, park servas. Mastaapide tajumiseks Hekid-ornamendid, puiesteed. prantsuse stiil olemasolevasse metsa. Aiakunstnik Le maapind astmeline, liigendatud. Pukspuu madal, pügatud puud Notre. Arhitektuurne, paraadlik loss + Peatelg kompositsioonis seob teised geomeetrilised vormid, tiibehitised. Aedades-parkides puudub väljad. Terrassid-müürid, skulptuurid. looduslikkus ja intiimsus. veebasseinid-kanalid, külgtrepid, grotid. Külgparterid, purskkaevud. 18. saj Maalikunstnike kasvav kriitika 18. saj, Oluline loodusmotiivid, reljeef, Murukate. Algul lilli vähe, Klaaskasvuhooned.
See kestis niikaua, kuni kirikuõpetaja tegi kividele ristid peale. Lisaks on kiriku läheduses Vanapagana kivi, millega legendi kohaselt proovis Vanapagan kirikut puruks visata, kuid kivi lendas mööda. Enne kiriku ehitamist oli seal ohverduspaik, kus neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas. Seejärel kulgeb sõit Suuremõisa lossi juurde. Loss on ehitatud barokkstiilis, murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750
Ehitis ise teostati alles aa. 1825-182722. Mõlemad tiivad on kahekordsed, kordi eraldab üksteisest lame vöödesims; alumine kord on nagu rotundi alaehitiski läbi viidud rustikas. On küsitav, kas hoone on võitnud palju nende tiibehitistega. Idee iseenesest ei ole õnnetu, sest poolringist eenduv rotund võidab nii tunduvalt pidulikkuse poolest; ka kontsentreerub selle tõttu vaade rohkem temale. Kahjuks pole need väiklaselt läbiviidud, peaaegu täitsa "biedermeierlikud" tiibehitised mitte kooskõlas rotundi lihtsa suurejoonelikkusega. Siin annab ennast tunda nii kunstniku vanadus (Krause oli 1825. a. 68 aastat vana) kui ka üldiselt algav stiililagunemine. Nagu edaspidi näeme, laiendati tervet kavatist veel kord aa. 1856-1860. Krause ei olnud muidugi ei geenius ega isegi mitte väga andekas kunstnik. Kuid tal oli korda läinud ajastiili täitsa omaks teha ja väljendada selles ideid, mis liigutavad meid veel praegu. Ta on väga palju selleks kaasa aidanud, et Tartule
annaabi.ee 
