Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus Õhuke teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid ühendatatkse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel; Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali; Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustaba renn ka lumetõke. Kiudtsementplaatidest katus Ajutise languse elas eterniit üle 1970-1980. aastal, kui selgus kiudtsemendist sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata.
materjalist konstruktsioonidele nagu korstnale, ahjule, piidale, vaheseinale vms. Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja kokkupanemisel pannakse palkide vahele linavildist ribam, mis tagab palkide liite sooja- ja tuulepüsivuse. AVADE EHITAMINE (MOODUSTAMINE) PALKSEINA Avade tegemisel tuleb kõige enam arvestada, et rõhtpalkidest sein vajub paari aasta jooksul pärast ehitamist märksa madalamaks, seda nii palkide kuivamise kui ka tihendusmaterjali kokkuvajumise tõttu; see vajumine moodustab 1...2 cm seina kõrguse iga meetri kohta, ühekorruselise maja puhul kokku niisiis 3...6 cm. Kuna kokkuvajumine on 1...2 cm iga seina kõrguse meetri kohta, tuleb aknapiit aknaavast 5...7 cm võrra madalame panna ja uksepiit 7...9 cm võrra madalam. Seda arvestades peab tenderpostide pesa põhja jääma piisavalt sügav varu, sest muidu jäävad seinad tenderpostide peale kandma ja palkide vahele kuivavad praod
roovi külge. Vahepealsed kinnitused vahelduvalt, vähemalt 4-5 tk/m2 (arvesta ka hoone asukoha tuulekoormusi) 87 Sileplekist katus Õhuke (0.5…0.9 mm) teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid (paanid) ühendatakse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel; Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali; 88 44 Sileplekist katus Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil (>4…5 tk/m2). Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. 89 Kiudtsementplaatidest katus
tuulutatav (0.25% katuse pindalast >20mm) aluskate räästani. Neelu põhjas tihe laudis. Profiilplekk kinnitatakse puitroovidele sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. Sileplekist katus. Õhuke (0,5..0,9 mm) teras, vask, alumiinium või roostevabast plekist katusekate. Plekitahvlid ühendatakse omavahel valtsimise teel, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel. Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali. Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad kajundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. Kiudtsementplaat 40 Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias 1903 hakati tööstuslikult tootma eterniiti. Tänapäevalt enam ei kasutata armeerimiseks asbesti.
8 Termopilt 50 Pa alarõhu juures näitab tugevat õhuleket nurgatappide vahelt ja laetala ning seina ühenduskohast, samuti seina ja lae liitekohast. Suuremaid õhulekkeid esines mõnes elamus suvalisest kohast seina pinnal. Väga suurte õhuleketega seinapind on toodud Joonis 7.10, sellele elamule oli lisatud ka soojustus ja tuuletõke. Palgi vahedest lekkiva õhu põhjuseks võib olla palkide ebaühtlane vajumine, tihendusmaterjali väljakukkumine (sammal, takk või vill) või palkide mädanemine. Õhulekkeid saab oluliselt vähendada palgivahede toppimisega mõlemalt poolt. Joonis 7.9 toodud elamul on enne soojustamist ilmselt toppimine tegemata jäetud. 78
annaabi.ee 
